Värske kartul

Ma ei mäletanudki, et kartul võib olla nii maitsev kui täna. See ei ole esimene kord, kui ma tänavu värsket kartulit söön, aga eelmistega veel sellist tunnet ei tulnud. Sõin koortega, aga koor üldse ei seganud. Kahtede värskete kartulite vahepeal sõin vanadest tehtud putru, mille juures pidin võitlema iiveldusega. Kõige rohkem kartuleid sõin ilmselt aastal 2000, kui võtsin antidepressanti. Aga nüüd oli süia parem, sest ei olnud sellist piinavat täitmatuse tunnet, vaid sõin nii palju kui tavaliselt ja sellest piisas. Kartuli maitsele ansid juurde veel kõrvale söödud sardellid.