Lapsed leivakombinaadiga tutvumas

Meie onunaine töötas Paide leivakombinaadis. Vahepeal oli ta seal laojuhataja ja enne seda vist mingis muus ametis. Paide vanaema majas suvitades käisime ühel päeval selle leivakombinaadi tööga tutvumas. Uduselt mäletan, et selliseid külaskäike võis olla isegi kaks, aga mina mäletan ainult hilisemat. Esimene kord käis vist õde üksi ja teine kord mina ja õde kahekesi. Kui ma õega sinna teele asusin, oli temal juba tee tuttav ja ükski täiskasvanu meid saatma ei pidanud. Kohale jõudes tegime koos onunaisega maja peal tiiru. Muuhulgas astusime sisse inimesest suuremasse külmutuskappi või külmutusruumi. Nimetasime seda külmutuskapiks. Edasi seisime pikemalt taignakonveieri juures. Tainas kukkus pätside kaupa suurest nõust konveierile. Konveieri ääres oli kaal, millega sai kontrollida, kas pätsid on õige suurusega. Kaalu juures alalsiselt ühtegi töötajat ei olnud. Aga meile öeldi, kui palju õige suurusega päts peab kaaluma ja asusime seda kontrollima. Kõik ei olnud ühe suured. Üks oli normist palju suurem ja üks palju väiksem. Kogemata panime ühe pätsi konveierile tagasi teisele liiga lähedale, nii et pätse piklikumaks rulliv seade rullis nad kokku. Üks mees püüdis meid konveierist eemale ajada. Kuigi onunaine oli meil seal olla lubanud, hoiatas see mees, et kui sõrm vahele jääb, tuleb ta otsast. Ta näitas, et tema sõrm ongi pooleks läinud. Enne pätside ahju jõudmist tegi üks naine neile veel käeseljaga triipe. Ühtlasi praakis ta veel silma järgi vale suurusega pätse välja. Ahi töötas samuti konveieri põhimõttel, kuigi mitte enam nii kitsa lindina, vaid laiema reana. Taignapätsid läksid ühes ahju otsast sisse ja tulid teiselt poolt küpsena välja. Kui tööpäev läbi sai, võtsime mõned soojad pätsid söömiseks kaasa. Aga see oli keelatud, sest Nõukogude riik ei tunnistanud Piibli põhimõtet, et pahmast tallava härja suud ei tohi kinni siduda. Meile öeldi, et vabrikus sees olles võib leiba ja saia süia, aga välja viia midagi ei tohi. Kui me majast väljusime, pidin mina ees minema ja vaatama, ega miilits väravas ei valva, mida vahel juhtus. Sel korral miilitsat ei olnud. Minu meelest oleks probleemi lahendanud, kui töötajad oleks saanud kaasa võetavate pätside eest maksta, aga sellist võimalust polnud ette nähtud, vaid nad pidid ostma poest. On öeldud, et selleks, et vorst maitseks, ei tohi näha, kuidas seda valmistatakse. Värske leib ja sai maitsesid pärast valmistamise nägemist paremini. Kui mitte muul põhjusel, siis sellepärast, et nad olid soojad. Ema luges küll neil aastatel välismaa arsti raamatut, kes kirjutas, et sooja leiba ei ole tervislik süia, sest kõik ergutav olevat kahjulik.