Diktaatoriks ja maailmameistriks

Ühed tüdrukud olid esitanud näidendit ja sel ajal oli filmitud. Vaatasime nüüd seda filmi. Filmitud oli minu nägu. Öeldi, et ma vaatasin etendust suurte emotsioonidega. Olime teatris. Istusin viimases reas. Vahepeal peitsin ennast rea nurka, siis läksin keskele tagasi.

*
Ütlesin, et Tõnis ja Joosep on vahepeal üks laps kahe peaga, aga vahepeal kaks erinevat last. Esitasin Tõnisele küsimusi, et tema juttu suunata. Mulle öeldi, et ühtegi küsimust ei tohi esitada, ta peab ise rääkima. Sellega ei olnud ma nõus. Rääkisin, et maakera erinevad kihid pöörlevad erineva kiirusega. Klaus vaidles vastu, et ei pöörle. Mõtlesin, et võibolla tal on õigus. Ütlesin, et Läänetuulte hoovus pöörleb kiiremini. Aga see oli ainult pind, millega sisemus kaasa ei läinud. Hakkasime majast bussipeatusesse minema. Mina olin ainuke, kes pani tänaval oma voodiriided kokku. Ühes majas lõi venelane minu sõrmed sahtli vahele. Ütlesin, et inimese üle ei saa otsustada ühe hetke järgi. Ta oli seda minu meelest minu puhul teinud. Tema ütles teisele mehele, et ta tunneb mind piisavalt hästi, ma tahtsin saada diktaatoriks ja maailmameistriks. Läksime majast välja. Leidsime ennast Raekoja platsilt. Minu meelest me oleks pidanud mõnel teisel Tallinna tänaval olema. Läksime edasi kanajookide asutusse. Seal müüdi puljongeid. Ütlesin, et mina tahan ilma lihata puljongit. Ema vastas, et selliseid on ainult üks. Ta laskis mulle seda automaadist klaasi. Alguses voolas puljong klaasist mööda. Maksta tuli ilmselt selle järgi, kui palju seda automaadist välja voolab, mitte selle järgi, kui palju teda klaasi saab.