Keelatud lipp

Kirjutati avaldusi ülikooli sisseastumiseksamite tegemiseks. Üks inimene tuli ja küsis ametnikult, kas ta võib uuesti eksameid teha, kui ta on ühe korra juba sisse astuda proovinud, aga läbi kukkunud. Ametnik vastas, et läbikukkumine on ikkagi läbikukkumine. Seepeale küsija lahkus, ilma et ta oleks avaldust kirjutanud. Mõtlesin, et ametnik eksis, sest ma tean inimesi, kes on kaks korda ülikoolis õppinud. Ma oleks pidanud õigel ajal vahele segama. Nüüd on kogu sisse astuda soovija elu rikutud. Ma pean kirjutama feisbukis, et ajakirjanikud selle loo ajalehte paneksid, siis saab see inimene veel ajalehest teada, et ta võib uue avalduse kirjutada. Kohtasin tänaval Kristerit, kes oli ajakirjanik. Rääkisin talle loo suuliselt ära. Ütlesin, et ma olen ise ka teist korda sisseastumiseksameid teinud, sest tahtsin füüsika ülesandeid lahendada, kuigi ma teadsin, et teisel korral saan vähem punkte kui esimesel. Krister küsis selle peale, kas me ei olnud aastal 1983 alles kaheksandas klassis. Vastasin, et ei, ma tegin neid eksameid teisel kursusel. Ma tean neid aastaarve hästi. Keskkooli lõpetasime me aastal 1995 ja teisel kursusel olin 1996. Kõndisin mööda tänavat edasi. Nägin, et ühe maja küljes on tabelid sisseastumiseksamite tulemustega. Läksin üle tee neid vaatama, kuigi polnud tänavu ise enam eksameid teinud. Olin blogis kirjutanud, et sisseastumiseksamite tulemused huvitavad mind alati, nii oli ka päriselt. Kohtasin tabelite juures Lauri K-d. Küsisin talt, millisele arstiteaduse harule ta tänavu astus. Arstiteaduskond oli kõige populaarsem teaduskond. Läksin ühte ülikooli ruumi. Seal kaitsesid teised lõputöid. Mul ei olnud lõputöö veel valmis. Räägiti, et mõned inimesed oli ülikoolist välja visatud üks päev enne lõputöö valmis saamist, sest nad said töö valmis üks päev tähtajast hiljem. Ütlesin, et ülikool on julm. Mõtlesin, et kui mina pole enam kõige kiirem kirjutaja, siis ma hakkan ennast halvasti tundma. Jürgen I. küsis mult, kas ma nimetasin oma lõputöös ühe partei nime. Vastasin, et nimetasin ühte teist parteid ja ainult ühes lauses. Nimetasin ühte praegu olemasolevat parteid, ülejäänud olid varem olemas olnud. Vaatasime kodus aknast välja. Täna oli 2. veebruar ja keegi lehvitas otse meie akna taga sinimustvalget lippu. Vaatasime, kust aknast see on välja torgatud. Meie akna taha lehvitama ulatus ainult ühest naaberkorterist. Naabermaja katusel heisati sinimustvalge lipp. Sinimustvalge lipu heiskamine oli keelatud, seetõttu ei heisatud seda pikalt, vaid lehvitati korraks ja siis mindi teise kohta. Korraks lehvitamine ei olnud keelatud. Meie akna alla kogunes rahvas sinimustvalgete lippudega. Euroopa Liidu lipu heiskamine oli lubatud, aga seda ei heisanud keegi. Ma ei teadnud, kas sinimustvalgete lippudega kogunetakse ainult ühe maja juures või terves linnas. Läksin välja. Klassiõed olid minu akna alla laulma tulnud.