Arhiivi mõjul

Lugesin blogi arhiivi aastast 2009. Siis oli mul kombeks, et kui mul ei olnud lisaks unenägudele muust kirjutada, siis kirjutasin iga päev mõttekäigu. Ja neid oli praegu väga meeldiv üle lugeda. Seetõttu otsustasin, et kirjutan täna ka mõttekäigu ja võibolla tuleks see komme üldse taastada. Blogis olen nüüd selle võrra ka vähem kirjutanud, et osa asju kirjutan feisbukis, kus tundub olevat rohkem lugejaid. Eile kirjutasin feisbukis saksakeelsest ajaleheartiklist, mille järgi inimesel saab olla 5 väga intiimset sõpra, 15 lähedast sõpra, 50 head sõpra, kokku kuni 150 sõpra, rohkem vaevalt, sest inimese teadvus olevat selline. Mõtlesin, et sõbrad ei pea olema tingimata inimesed. Mõnel on sõbraks koer või kass, mõnel viin ja tubakas, mõnel raamatud, konkreetne raamat võib olla näiteks Piibel. Minu püsivad sõbrad on minu blogi, postkast, voodi ja kirjutuslaud. Paljudel on feisbukis rohkem kontakte kui 150, mõnel neljakohaline arv. Aga kui ma feisbukki kirjutan, siis ma ei tajugi seda väga 122 inimesena, vaid kui ma kirjutan korraga ühe postituse, siis ma kirjutaks justkui nagu ühele adressaadile. Erinevad kasutajad oleksid nagu lihtsalt ühe inimese erinevad omadused. Programm teeb kasutajad üksteisele sarnaseks, andes igaühe kohta ühesuure näopildiruudu ja lisades igaühe postituste alla ühesuguse laikimisnupu. Aga feisbuk on mulle kaugem sõber kui blogi, sest seal saan ma teistest madalamaid hindeid ja vahel isegi sõimata. Postkast võib tunduda ühe isikuna, kui ma vanu kirju üle loen, aga kui saadan kirju erinevatele listidele, siis oleks üks list nagu üks sõber. List, kuhu kirjutan sagedamini, on lähedasem sõber. Karupoeg Puhhi raamatus eristati Jänese sõpru ja sugulasi. Täna pidin väikest sugulast Tõnist hoidma. Ta tahtis ehitada garaaži, nagu oleme varemgi teinud. Küsisin, kas ta rohkem sõidukeid ei taha. Talle piisas ühest. Vahel on varem terve ranitsatäis mänguautosid põrandale kallatud ja muid mänguasju veel kõrvale. Täna võtsin lisaks välja ainult ühe auto, et ise ka garaaž ehitada. Tõnisel oli oma kodust kaasa võetud sõiduk. Aga see ei olnud auto, vaid õhusõiduk. Küsisin seetõttu, et võibolla Tõnis ei ehitanudki garaaži, vaid angaari. Kontrollisin sõnaraamatust, et lennukeid hoitakse angaaris. Tõnis ehitas oma angaarile ka põranda ja mina lisasin sellele nurgatornid. Pärast maalisime vesivärvidega ja joonistasime pastellidega. Tõnist kiideti, et ta on joonistamist palju juurde õppinud. Mind ka kiideti, kuigi ma ei pea oma joonistamisoskust oma vanuse kohta kõige paremaks. Joosep tahtis vahepeal kõik enda joonistatud pildid oma koju viia, aga Tõnis tahtis, et tema pildid oleks minu käes. Ma lubasin ka, et ma hoian need alles. Aga pakkusin võimalust ka osad koju viia, mida Tõnis ei tahtnud kasutada. Täna ta viis koju vist ühe riidetaskuräti. Muidu tema kodus kasutatakse rohkem pabertaskurätte. Ma pole kunagi kasutanud.