Kiire eksam

Olin öelnud, et mul on asjade kohta oma arvamused. Üks vabadusvõitleja oli mind selle eest kritiseerinud, põhjendusega, et sõja ajal ei saa isiklikku arvamust olla. Mõtlesin vastata, et mõnel teisel puhul saab. Lugesin selleks pabereid läbi, et leida kohta vabadusvõitleja sõnadega. Ma olin lasknud ennast ühe esinduskogu liikmeks valida, aga ei olnud selle liikmena kordagi sõna võtnud. Varem oli mul võimalus valimistel palju hääli saada, sest kirjutasin sageli poliitikast, aga nüüd poleks enam nii palju hääli tulnud. Istusin oma sahtlis ja lugesin vanu vihikuid. Isa ja ema tahtsid kõrvalt ka neid vihikuid vaadata, eriti isa, aga ma keelasin. Tõmbasin sahtlit koomale.

*
Lõppes kunstiajaloo loengukursuse viimane loeng. Ma ei pidanud seekord eksamiks õppimiseks konspekti põhjal tabelit kirjutama, sest olin konspekteerinud kohe tabelina. Järgmine päev hakati juba inimesi eksamineerima. Kui mind oleks vastama kutsutud, siis oleksin keeldunud, öeldes, et ma arvasin, et antakse nädal aega õppimiseks ka, mitte ei küsita kohe loengukursuse lõppemisel. Vastama läks üks tüdruk. Oli näha, et ta on minust eeskuju võtnud, sest ta vastas naljatoonil, kasutades iga lause algul refräänina ühtesid ja samu sõnu. Ainult et ta ei saanud aru, et ta vastab nii vaikselt, et ma ei kuule. Teisena vastaja vastas samuti minust eeskuju võttes. Järgmist vastajat valides ütles õppejõud: "Ahah, Simo!" Otsustasin, et ma ei tee välja.