Kesklinnas suusatamine

Suusatasin kesklinna Emajõe äärses pargis. Varem olin suusatanud kanali ääres, aga täna eelistasin kesklinna, sest seal võis rohkem tuttavaid näha, et ma suusatan. Sai teha kahte moodi lühemaid ringe, aga ma sõitsin 8-kujuliselt, pool ühest ja pool teisest ringist, mis oli kokkuvõttes pikem. Ühel ringil sattusin teiste suusatajate selja taha. Mõtlesin, et pean jääma neist natuke rohkem maha, muidu kui kõige ees sõitja pidurdab, siis ma sõidan enda ees sõitjale otsa. Aga eessõitjad andsid mulle teed, sest nad olid minust aeglasemad. Pärast järgmist pööramist jäi mul suusakepi külge kellegi kilekott. Võtsin selle kepi otsast ära, aga ei teadnud, kuidas kott omanikule tagastada. Kui suusatada selles pargis, siis oli pärast pikem tee higisena koju minna.

*
Lapsed mängisid liivakastis. Vaatasin, et nad ei pane üldse liiva peale vett. Kuigi ilm oli palav, oli liivaakasti kõrval lomp olemas. Otsustasin viia neile plastmassämbriga vett, mille olin saanud ühest ajalooraamatust. Tahtsin ämbrist liiva välja võtta, aga katsudes tundsin, et see on tsement. Panin tsemendi ämbrisse tagasi. Aga nüüd oli see märg ja tuli kuhugi ämbrist eemaldada, enne kui ta kivistub. Kivistunut oleks raskem lahti lõhkuda olnud. Võibolla oleks seda saanud teha viiliga.