Nagu rahvast täis ruum

Vaatasin, et võrguaadress, millel sai blogisissekandeid kirjutada, ei olnud enam ingliskeelne, vaid venekeelne. Venelasi ma ei pidanud usaldusväärseteks. Aga venekeelse aadressi peale olid suunanud vist vennad, kes teadsid, et venelased on häid täiendusi programmeerinud. Võibolla oli tegemist demokraatlike venelastega. Mängisime mänguloomadega. Mänguloomadega mängiti sõjakäigud läbi, pärast seda pidi iga sõjakäik järjest täiuslikum olema. Panin mänguloomi püsti. Üks vene naine tahtis, et ma paneks kiskjad teist pidi. Ta arvas, et kiskjad on Venemaa esindajad ja peavad olema näoga Eesti, mitte Venemaa poole.

*
Olime Paides. Puudutasin käega lampi. Lambikuppel tuli küljest, kuigi pirn jäi lakke. Küsisin, kuidas kuplit tagasi pannakse. Ema pani selle tagasi. Peenral kasvasid maasikad. Mõtlesin, kuidas ma maasikad ära tunnen, kui iga mari on erinev. Sõin neid. Ühe sülitasin välja, sest selle peal oli palju väikseid ussikesi. Mõne ussikese olin juba alla neelanud. Paide vanaema ütles, et kõik tahavad, et süia tehtaks, aga keegi peab süia tegema.

*
Olin oma arvutipostkastil ammu teiste kasutajate tulukesed välja lülitanud, aga täna nägin, et need jälle põlevad. Korraks nägin Helina tulukest, siis muutus see ühe teise inimese omaks. Otsisin kohta, kust tulukesed uuesti välja lülitada. Nägin nime Tartu Tulve. Algul arvasin, et väljalülitamine käib selle alt. Aga ma ei hakanud proovima, sest sain juba aru, et see on hoopis inimese nimi. Väljalülitamisvõimalus oli ära kaotatud. Mul oli postkasti kogunenud väga palju kontakte. See oli nagu rahvast täis ruumis viibimine. Hakkasin vaatama filmi. Sai valida variandi subriitrid A või siis suuremad subtiitrid B. Valisin variandi B. Seal olid subtiitrid suuremate mõõtudega, aga selle võrra oli vist sõnu vähem tõlgitud. Mõtlesin, et võin pärast varianti A ka vaadata. Jätsin filmi seisma ja läksin kööki. Andsin emale ühte rohtu. Ema hakkas pikalt rääkima. Ta ütles, et rohi pani teda lobisema. Mind oli see rohi filmi vaatama pannud. Läksin filmi vaatama tagasi. Isa polnud veel üles tõusnud. Teises ruumis ajasid ema ja Tõnu juttu. Kuulsin, et Tõnu halvustab kedagi. Mõtlesin, et kui kedagi halvustatakse, siis tavaliselt mind. Läksin küsima, millega Tõnu rahul ei ole. Tõnu vastas, et isa arvuti tuleb panna suurde tuppa. Ütlesin, et ma ei saa rahvast täis ruumis töötada ja isa ka mitte. Üks vend ütles selle peale, et pühade ajal ei pea töötama. Mina ütlesin, et aga homme võib töötada. Tõnu hakkas selle peale laulma: "Täna sööme komme ja homme sööme komme..." Ütlesin, et seda ma arvasin.

*
Mängisin Joosepiga palli. Viskasime palli üksteisele üle suure toa laua. Iga viske juures nimetasin selle järjekorranumbri koos erineva meie kooli direktori nimega. Mina sain viskeid rohkem kätte kui Joosep. Kui Joosep kätte ei saanud, siis ütlesin, et see on minu viga, ma tegin liiga lühikese viske. Pärast kümnendat viset ma enam visete kohta midagi ei öelnud. Pille tuli ja proovis ka palli püüda, aga ei saanud kätte. Villem tuli mängule lähemale. Ütlesin, et nüüd ta võib pihta saada. Joosep kartis rohkem, et Pille võib pihta saada.