Varanduse loovutamine

Ühes perioodilises väljaandes viidati sellele, mida ma olin seminaris rääkinud, aga halvustavalt. Kirjutati, et ma olin öelnud, et keegi rääkis Rootsist, aga ei tulnud selle peale, et minu nimi Simo on rootsi päritoluga, nagu ma ajalehest "Heerold" lugenud olin. Minu perekonnanime minu sõnavõtuga seoses ei mainitud, aga F. Pussi puhul toodi välja täisnimi, et tema ei saanud minu jutuga nõustuda, ajaleht "Heerold" eksis. Pärast seminari oli aga ühele ülikooli stendile riputatud foto ajalehest "Heerold". Ülikoolis õppivad ukrainlased võtsid mult seoses selle juhtumiga intervjuu. Ütlesin, et seminarides räägitav on mustand, mitte puhtand, seda ei peaks trükis avaldama. Seminaris läheb põhitähelepanu sellele, kuidas sõna saada, mitte mida öelda. Ma ütlesin seal et ajaleht "Heerold" kirjutas nii, mitte et asi on nii.

*
Lõppes üks malepartii. Öeldi, et nüüd peab kaotaja võitjale oma varanduse loovutama. Vaidlesin vastu, et sellist reeglit ei ole. Kaardimängus on reegel, et kui mängitakse panustega, siis tuleb panuseks pandud asi loovutada. Läksin ühele tänavale. Seal oli välja kuulutatud kohtumine ühe mehega. Mina ei läinud sinna selle mehe pärast, vaid niisama. Aga kuulasin siiski, mida ta räägib. Ta ütles, et tal pole enam palju elada jäänud. Eesti saatus sõltuvat sellest, kui palju on energiat, aga seda olevat vähe. Tagasiteel küsiti malepartii tagajärgede kohta ühelt ajaloolaselt. Ta vastas, et selleks, et selgitada välja, kas kaotaja peab varanduse loovutama või mitte, tuleb ammuste sajandite seadusi uurida. Vaidlesin vastu, et selleks ei tule lugeda vanu seadusi, vaid praegusi malereegleid.

*
Teisel pool lauda istus üks mees. Kuulasin tema juttu. Ta rääkis, et metsavennad varjasid ennast puuriitade taga ja kaitsesid omanike puid. Endale oli see mees juba eluajal surnuaiale risti pannud. Ta lasi selle risti teha rauast, sest nägi ette, et tema vaenlased püiavad seda lõhkuda. Olin unine ja hoidsin pead laua peal. Mees pani kaks kätt oma ühe kõrva juurde ja ütles, et ma tudun. Läksin teise tuppa ja arutasin teiste inimestega küsimust, kui palju unisust on meeldiv ja kui palju talumatu.

*
Läksin ühte vannituppa. Üks väike poiss tuli mulle järele. Uks jäi lahti ja üks suur tüdruk vaatas ukse vahelt sisse. Ütlesin väiksele poisile, et ta ukse kinni paneks. Väike poiss tahtis tõukerattaga sõita, aga arst oli keelanud, sest poisil oli mononukleoosi sümptomeid.