Nüüd on mul vaadatud dokumentaalfilme kõigi 1971. a. andmetel kuue suurima Austria linna kohta. Täna vaatasin suuruselt kuuenda linna Klagenfurti kohta. Eesti keeles peaks see linnanimi tähendama Kaebekoole, nagu ma üks päev varem sõnaraamatust vaatasin. Mingit laia veekogu filmis näidati. Nii Salzburgi kui ka Klagenfurti filmis näidati lisaks purskkaevusid, millel tuli vett skulptuuri suust. Kuigi ühes Austria filmis näidati ka vabrikuid, on enamasti ühendav, et näidatakse vanaaegset arhitektuuri. Kas see tähendab, et me elame allakäigu ajajärgul ja vana arhitektuur on parem? Või viibivad inimesed põhiliselt uuslinnaosades ja igast filmist vana arhitektuuri vaadates näevad nad ikkagi midagi haruldasemat? Nagu paljudes Austria filmides, näidati ka selles lumiseid mägesid. Lumi polnud päris mäe tipus, vaid natuke madalamal. Kohe lume näitamise järel näidati madalamal palmi sarnaseid puid, mis ei tohiks jahedas kliimas kasvada. Aga kui mul õigesti meelde tuleb, võisid need kasvada pottides, mis ehk talveks siseruumidesse tõstetakse. Kuigi siis peaks see ruum suur olema.
Vahepeal lugesin Austria ja Šveitsi kohta ka võrgulehekülgi. Kui varasemas sissekandes püstitasin küsimuse, kas Austriat ei oleks mäed kaitsnud Teises maailmasõjas sama moodi nagu Šveitsi, siis sain vastuse, et Austria mäed oleks tõesti pakkunud sama moodi kaitsevõimalusi, aga neid tahtsid kasutada Saksamaa sakslased ise, et kui Berliin langeb, siis jätkata vastupanu mägisemas Baieris ja Austrias. Kuid kogu Austria ei ole mägine, tänapäeva kohta kirjutatud analüüsis öeldi, et Brenneri kuru ja Doonau org pakuksid vägedele paremaid edasiliikumise võimalusi. Ma arvan, et Doonau ristisuunal liikumisel võib samuti takistus olla, aga piki jõge rünnak on ilmselt kergem.
0 vastukaja:
Postita kommentaar