Raamat Itaaliast

Küsisin, kus raamat Itaalia kohta on. Ema vastas, et ta andis selle Klausi kätte, et Klaus selle vana-vene keelde tõlgiks. Ema nähtavasti arvas, et Klaus oskab paremini tõlkida kui mina. Aga raamat oli minu ostetud ja ma polnud seda veel lugenud. Mõtlesin, et helistan Klausile tema koju ja ütlen, et ta raamatu tagasi tooks. Üliõpilased olid pidanud kirjutama itaalia-eesti sõnaraamatu kohta referaate. Võis mõelda, et mis selles keerulist on, aga osadel kirjutajatel tuli siiski paremini välja kui teistel. Oli hommik. Lamasin voodis, aga pidi hakkama kooli minema. Henn tuli magamistuppa mind äratama. Ma ei reageerinud. Henn ütles, et ma tean küll, et vahel üks kõrv magab, aga teine kuuleb ärkveloleku hääli. Mõtlesin, et Hennu hääl on tõenäoliselt ärkveloleku hääl, aga võibolla on ka unenägu. Ma ei jõua vist täna esimesse tundi. Sellel pole tähtsust, sest ma saan ilma kõigis tundides käimata ka kõik eksamid tehtud. Aga ükskord ülikoolis Kaari ütles, et Rannar on nii hädas. Roomasin voodist välja. Kõndisin kööki. Kõik otsisid ikka veel raamatut Itaaliast. Suures toas tuli mulle Villem vastu, kes oli selle raamatu leidnud ja andis minu kätte. Läksin ütlesin kööki, et Villem leidis. Siis läksin suurde tuppa, kus istusid Villem ja üks võõras poiss. Nende kõrval oli riiul, kuhu oli kogutud asju, millest arvati, et need on minu jaoks pühad. Seal oli olnud raamat Itaaliast ja olid endiselt malelaud ja üks maleraamat. Küsisin poistelt, kas nad on ise Itaalias käinud. Mõlemad kinnitasid, et on. Ütlesin, et mina ei ole, aga ma olen palju Itaalia kohta lugenud. Lisasin, et varem.