Haiglasviibimised

1. Olen olnud elus oma teada haiglas kolm korda - sünnitusmajas, veel üks kord enne mälestuste teket ja aastal 2000 psühhiaatriahaiglas.

2. Enne psühhiaatriahaiglasse minekut ütlesid arstid mulle, et seda ravi saab teha ka ambulatoorselt, aga niiviisi on raske sellega pihta hakata, üks arst ütles, et arstidega tuleb vaielda.

3. Mul oli vaja parajasti ülikooli lõputööd kirjutada ja nõustusin haiglasse minekuga tingimusel, et saan seal arvutit kasutada, aga selgus, et see arvuti oli kehv.

4. Olin haiglas umbes kuu aega, nädalavahetustel lubati koju ja ka teistel päevadel võis osa ajast raamatukogus või kodus käia.

5. Ühel päeval tekkis mul hirmuhoog ja õde lubas mind nädala keskel koju ööbima, aga pärast arst ütles, et ma ei oleks pidanud minema.

6. Olin algul suuremas palatis, hiljem tõsteti mind põhjust ütlemata ümber kaheinimese palatisse.

7. Ümbertõstmise põhjus võis olla, et nüüd sain endale sarnasemate huvidega palatikaaslase, kes samuti malet mängis ja luuletusi kirjutas.

8. Diagnoosi täpsustamiseks tehti mulle mitmesuguseid uuringuid.

9. Pidi vestlema nii psühhiaatri kui ka psühholoogiga, esimesega neist sobis jutt paremini ja teisega halvemini.

10. Ravi tulemusel jäi hallutsinatsioone ja sümbolistlikku mõtlemist vähemaks, aga depressioon alles algas.