Leidsin oma elektronmärkmiku üles. Varsti selgus, et see pole minu, vaid isa oma. Minu ja isa oma nägid erinevad välja, aga mul polnud enda oma välimus nii hästi meeles, et ma oleks kohe vahet märganud.
*
Vaatasin alternatiivset blogi loendurit. Seal, kus olid varem olnud klikkide arvud, oli nüüd kirjas ainult "on olnud". Ühe sissekande juurde oli selle asemel kirjutatud "ei ole". See sissekanne oli kustutatud. Mõtlesin, et ma ei pane seda üles tagasi, muidu võidakse kustutada kogu blogi.
*
Pidin õppima hakkama. Selleks oli vaja saada oma tuppa vaikust. Mul oli kooli minekuni jäänud veel pool tundi, selle ajaga ei oleks õpitud jõudnud. Õppimist anti koju liiga palju. Koolis võidi öelda, et ise olen süüdi, et varem õppima ei hakanud. Aga mul oli vaja muid asju ka teha.
*
Koolis algas inglise keele tund. Õpetaja hakkas küsima kodus õppida tulnud väljendeid. Esimest küsis ta minult. Vastasin juba, siis parandasin, et sõnade järjekord on vastupidine. Mul vedas, et mind esimesena küsiti, sest teisi väljendeid teadsin halvemini, kuna polnud kodus õppinud. Mõtlesin, et võiks pinginaabrile näidata, et mul on kotis ikka veel teise klassi töövihik, kuigi olime mitu klassi edasi jõudnud.
*
Nägin huvitavat pilti. Hakkasin seda maha joonistama. Ma ei vaadanud joonistades, mis välja tuleb. Isa vaatas, kuidas ma joonistan. Kui lõpuks pilgu oma pildile heitsin, siis selgus, et ma polegi midagi joonistanud.
*
Meie kodus toimus pidu. Hakati tegema fotot. Ütlesin, et ma võin omalt poolt grupipildi ka teha. Rahvas hakkas grupipildile kogunema. Hakkasin kahtlema, kas ma tahangi seda teha, neid on varem ka tehtud ja arv läheb liiga suureks. Märkasin, et ma jään fotole viltu asendis. Ajasin selja sirgeks.
0 vastukaja:
Postita kommentaar