Pühapäev, november 22, 2020

Avalduste tähtaeg

Lamasin ühe maja põrandal. Minu lähedal lamas üks tüdruk. Tõusime üles. Tüdruk jõudis pesemisruumi enne. Seal oli kõrvuti kaks pesemisruumi, ma ei teadnud, kumba ta läks. Koputasin sellele uksele, mille taga ta tõenäolisemalt oli. Kui keegi ei vastanud, tõmbasin ukse lahti. Tüdruk oligi seal duši all. Panin ukse kinni tagasi. Mul oli õnnestunud vaadata sellisele kõrgusele, et nägin ainult ta nägu. Mõtlesin, et kui ta koputamisele ei vastanud, siis ta väga ukse avamise vastu ei olnud.

*
Ühe virna peal oli vana õhuke raamat, mida ma hiljuti olin lugenud. Vaatasin, et keegi on vahepeal selle tagakaant käkerdanud. Võis ka olla, et see oli juba varem käkkis, aga ma polnud märganud. Seda olin küll tähele pannud, et raamat on mujalt kulunud. Raamat oli võetud isa toast. Mõtlesin, et ma ei pane seda ise riiulisse tagasi, vaid annan isa kätte. Olin ühes ruumis, kus üks inimene oli ekraani taga ja rääkis poliitikast. Üks noor naine ütles talle, et sellele naisele ei jää poliitika kohta midagi meelde. Mõtlesin, et mul jääb ka vähe, aga mul jäävad kõige tähtsamad emotsionaalsed tähelepanekud. Kuulsin nende jutust, et avaldusi talude tagastamise taotlemiseks saab esitada selle kuu lõpuni. Läksin ajalooõppejõu juurde, kes neid avaldusi vastu võttis. Küsisin, kas saab veel avaldust esitada. Ta vaatas järele ja vastas siis, et enam ei saa, see kellaaeg on möödas. Kuu lõpuni oli ju veel aega. Mõtlesin, et kui seda avaldust vastu ei võeta, kas ma hakkangi siis perekonnanime endiseks tagasi muutma, võibolla kodus ollakse vastu. Küsisin, kas saab esitada vähemalt taotluse, et talu eest kompensatsiooni makstaks. Õppejõud vastas, et ta ei tea.

*
Mõtlesin, et sügisest hakkan teist magistritööd kirjutama. Kaitsmisel ütlen, et kui ma eelmine kord magistritööd kaitsesin, ei olnud ma rahulik, sest ei teadnud, mida ma pärast lõpetamist edasi tegema hakkan, aga nüüd juba tean, olen vahepeal tööd teinud.

0 vastukaja: