*
Tegelesin magistriõppe lõpetamisega. Olin arvanud, et magistrieksamit ei saa enne teha kui kõik teised eksamid on tehtud, aga selgus, et mul on veel mitu eksamit teha. Magistrieksami hinne oli niisama ära kirjutatud, aga nüüd taheti tõsisemalt eksamineerima hakata. Ma pidin valima, kas ma vastan eksamil inglise, saksa või vene keelt. Ütlesin, et kõige paremini oskan ma saksa keelt, aga ainult sõnaraamatuga tõlkides, peast oskan inglise keelt paremini. Valisin eksami keeleks inglise keele. Eksami päev jõudis kätte. Kaks inimest pidid eksamiküsimustele tahvlil võidu vastama. Alustasin matemaatika ülesannetest. Alustasin sellest, et miinus ja miinus annavad kokku plussi. Mõtlesin, et matemaatika võtab nii palju aega, et muude ülesanneteni ma vist ei jõuagi. Ma ei teadnud, kas taskuarvutit tohib kasutada, igal juhul ei olnud mul seda kaasas. Matemaatika ülesannete eest punktide saamine oli siiski kõige kindlam, sest need ei nõudnud eelteadmisi.
*
Läksin teisel korral ülikooli tagasi. Ma ei olnud kodus enam tehtud eksami probleemidega tegelenud, sest arvasin, et neid asju enam ei küsita. Aga täna selgus, et nüüd tuleb kirjutada hindele vigade parandus. Eksamitöö parandaja oli kirjutanud, et see on huvitav tähelepanek, et miinus ja miinus annavad kokku plussi, aga korrutamise korral ei anna. Proovisin siis sama mõtet teisiti väljendada. Seejuures ajasin pluss- ja miinusmärgi segamini. Tõmbasin vale märgi maha, seejärel sodisin maha ja kirjutasin õige märgi asemele. Mõtlesin, et see ei ole sodi kõrvalt märgatav, seetõttu kirjutasin lisaks sõnaga. Kui olin lahendanud ära ka teise ülesande, siis vaatasin, et paberi peal on millegipärast jälle kirjas vale asi.
0 vastukaja:
Postita kommentaar