Täna oli selle talve viies suusatamine. Eile oli sulailm, täna näitas kraadiklaas pluss üks, aga õhtuks lubati külmakraade. Enne külmaks minekut jõudis tulla väike lumesadu.
Hiljuti kommenteerisin ühe blogi mängude teemalist sissekannet. Täna mõtlesin, et male ja suusatamine on mõlemad spordialad, malet ma nimetan mänguks, aga suusatamist ei ole nimetanud. Kuid suusatamine on olümpiamängude kavas, kas teda ei või siis mänguks nimetada ka mujal? Võiks öelda, et olümpiamängudel võisteldakse reeglite järgi, mina suusatan niisama. Aga liivakastis mängimine ei tähenda ka alati võistlemist ja reegleid.
Meenutasin veel, et see oli vist ülikooli maleklubist tuttava inimese artiklis, kus kirjutati, et inimesel on evolutsioonist tingitud vajadus looduses viibida, looduses viibimine mõjub inimese tervisele hästi. Mõtlesin, et ma kirjutan blogirubriigis 'päev' meelsamini tõesti just looduses viibimistest - kas suvel maal või talvel kanali ääres suusatamas käimistest.
Kanali äärde jõudes nägin, et kanalil on suuremalt jaolt endiselt jää peal ja nüüd on kogu jää peal ka natuke lund, aga üleeilsega võrreldes on kanali serv lahti sulanud. Kui ma suuski alla panin, kõndisid läheduses parajasti üks naine ja laps. Kui ma õigesti mäletan, siis naine vedas enda taga nööri otsas kelku, aga laps parajasti kelgu peal ei istunud. Suusatades vaatasin, et Sõpruse silla ja kõrstaimede pool, kus üleeile oli ka kanali keskel lahtist vett, on tänaseks see lahtise vee laik suuremaks läinud.
Kui suusatasin esimese ringi teist poolt, mõtlesin, et tahaks täna teist ringi ka suusatada, aga selleks on liiga palav, võibolla ei oleks pidanud sellise õhutemperatuuriga kampsunit jopile alla panema. Aga lahendasin probleemi sellega, et tõmbasin jopi luku lahti. Teise ringi keskel tuul tugevnes, seetõttu tõmbasin luku kinni tagasi. Tuul uuesti vaibus, kaalusin uuesti luku lahti tõmbamist, aga seda ma siiski ei teinud.
Kui suuski alt võtsin, tulid üks mees ja naine kanali äärde parte vaatama. Pardiparv hakkas neil kaldal lume peal järel kõndima, mõned tiiru moodi linnud olid ka hulgas. Kui tegin suuski käes hoides pöörde, et minna ülekäigukohas üle autotee, siis osa linde tundus sellest ehmuvat ja tõusid lendu, aga suurem osa mitte.
Toas mõtlesin, et suusatamine tähendab riski surra, kuigi tavaliselt tulevad sellised tunded vaid ärevushäiretest. Üks minu sugulane ütles ükskord, et ta tahab surra tantsides. Mulle tantsimine ei meeldi, aga kui saab elu viimasel päeval suusatamas käia, siis on see päev vähemalt osaliselt meeldiv. Ärevus küll ei ole meeldiv.
0 vastukaja:
Postita kommentaar