Täna oli selle talve neljas suusatamine. Eile sadas lund, täna oli maa taas valgem. Nüüd oli suurem osa kanalist jääga kaetud. Nendes kohtades, kus oli ka üleeile jää, oli nüüd jää peal lumi, aga suurem osa kanalijääst lumega kaetud ei olnud. Tundus küll, et võibolla on jäätumise hetkel lund sadanud, muidu oleks jää läbipaistvam. Linde oli kanalil vähemaks jäänud. Alles jäänud linnud olid koondunud veel lahtise veega kohtadesse või nende lähedale. Luik oli võibolla ära lennanud, teda ma enam ei näinud. Kui ma õigesti nägin, siis tõusid vee piirilt lendu varesed, keda muidu veelinnuks ei peeta.
Suusatasin esimest korda sel hooajal kaks ringi. Esimese ringi teisel poolel nägin selle talve esimest teist suusatajat. See oli üks laps, kellel kõndis suuskadeta lapsevanem kõrval. Sõitsin neist mööda. Teise ringi esimesel poolel nägin selle talve esimest teist täiskasvanud suusatajat. Sõitsin ka temast mööda, läbi hange, tal tundus olevat parajasti pidurdamise hetk. Teist ringi lõpetades nägin uuesti lapssuusatajat, aga teist korda ma tast mööduda ei saanud, sest kolmandale ringile ma ei läinud. Kui üleeile tundsin palavust juba esimest ringi lõpetades, siis täna tekkis palavustunne hetkel, kui ma suuski alt võtsin. Ühe suusa alt saamisega läks aega. Suusaklambriga jää kraapimisest ei piisanud, tuli ka suusakepi ots appi võtta, aga esimesel katsel ei aidanud ka see.
0 vastukaja:
Postita kommentaar