Läksin kooli poole. Võisin hiljaks jääda. Ma väljusin kodust küll samal kellaajal, mis varem, aga vanaduse tõttu oli samm aeglasemaks jäänud. Sain veel tee teisel poolel hoogu juurde panna. Väljumisaja varasemaks nihutamiseks eriti võimalust ei olnud. Mulle oli vahepeal kogu aeg üks tuttava moodi inimene vastu tulnud, aga viimasel ajal mitte. Ma polnud teda enam näinud, sest oli olnud suvevaheaeg ja ma polnud bussi oodanud. Aga nüüd oli suvevaheaeg läbi ja võisin teda jälle kohtama hakata. See oli ebameeldiv, kui tuttavaid vastu tuli, sest ei olnud ikkagi kindel, et nad on tuttavad, ja ei teadnud, kuhu vaadata. Mõtlesin, et kui üle suure autotee saan, siis vaatan kella, edasi on tee ohutu.
*
Läksin rongi peale. Sain veel viimasel hetkel otsmisest uksest peale, siis hakkas rong sõitma. Selgus, et ma pole vagunis, vaid pisikeses veduris väiksema seltskonnaga. Ütlesin, et selge, ma arvasin, et ma sisenen tagauksest, aga rong sõidab teist pidi, see oli esiuks. Olin ka varem rongi sõidusuundi segi ajanud. Tundus, et vedurist ei saa piletit osta, tuleb vagunisse edasi liikuda. Aga siis nägin, et minu kõrval istuja ostab meie ees istujalt piletit. Mõtlesin, et võibolla pean ma endast märku andmiseks piletimüüjat puudutama, aga sellest võidakse valesti aru saada. Pileti ostmiseks tuli maksta 500 eurot. Arvasin juba, et leidsin rahakotist vastava rahatähe, aga siis nägin, et number ei ole 500, vaid 20, ja mitte eurot, vaid krooni. Minu kõrval istuja küsis, kas mul rahakotis teine rahatäht ei ole 500-eurone. Mulle ei meeldinud, et ta mul rahakotti vaatas, ta võis sealt pärast varastama hakata.
0 vastukaja:
Postita kommentaar