Üleeile sadas lumi maha ja hiljem on juurde sadanud. Eile nägin lume peal esimesi kelgujälgi, kuigi ei näinud kelku ennast. Täna arvasin aknast nägevat suusajälgi. Otsustasin ka ise suusatamist katsetada. Võtsin keldrist suusad. Suuski käes hoides tundus juba kõik ilusam kui niisama kõndides. Mul ei tulnud meelde niivõrd viimased talved, kuivõrd kooliaegsed, tundsin ennast jälle kooliõpilasena.
Läksin kanali äärde, mis ei olnud veel jääs. Kalda ääres vees olid pardid. Kaldal üks laps kiikus ja tundus nii elektroonikaseadmest muusikat kuulavat kui ka vahepeal ise laulvat. Panin suusad alla ja hakkasin sõitma. Rada oli olemas, aga kohati oli see liivane. Liivasel osal sõitsin vahelduvtõugetega, hiljem paksema lumega rajaosas läksin paaristõugetele üle. Vahepeal niiskuse tõttu libisemine halvenes, aga nagu varemgi, läks varsti libisemistakistus üle.
Ringi teisel poolel arvasin nägevat ühte teist suusatajat, aga lähemalt vaadates tundus ta olevat hoopis kepikõndija. Teisele ringile ma hooaja esimesel korral ei läinud. Kiigel oli endiselt kiikuja. Muusika järgi tundus, et sama, kes alustades.
Suuskadega kodu poole kõndides tulid nüüd meelde kooliaegsed televiisorist suusavõistluste vaatamised, kui ma Rootsile ja Norrale kaasa elasin. Veel edasi kõndides mõtlesin, et suusatamise kohta on mul paremad mälestused kui uisutamise. Uisutades olen alati tundnud, et hästi ei oska, suusatamisoskus tundub vahepeal hea. Kelgutamisest ma mäletan, et vanasti meeldis, aga ei saa täpset kunagist kelgutamistunnet kätte.
Kui jõudsin oma maja ette, vaatasin, et endise lasteaia õue kelgumäele on tekkinud kelgutajad, keda ma hommikusöögi ajal veel ei näinud. Seejärel nägin, et ka tasasel kõnniteel maja ees veetakse last või lapsi kelguga.
Tuppa jõudes oli isa mul ukse peal vastas, sest ta arvas, et tuleb ema. Võibolla mul ei olnud enam nii rõõmus nägu kui suusatamise ajal, et ei saanud olla enam üksi, igal juhul isa küsis millegipärast: "Kas väsitas ära?" Vastasin: "Ei väsitanud, ma esimesel korral sõitsin lühemalt." Isa küsis uuesti: "Kas kõik on hästi?" Märkasin, et ma natuke tõesti hingeldan, aga see võis tulla alles suuskadega trepist üles kõndimisest. Seejärel jõudis õuest tuppa ema, kes ütles: "Täna on väga ilus ilm."
Hakkasin higi maha pesema. Pesemise ajal tuli meelde, et mõnele on suusatmine tõesti südamele halvasti mõjunud.
0 vastukaja:
Postita kommentaar