pühapäev, aprill 30, 2023
Tundmatu vahend
laupäev, aprill 29, 2023
Euroopa riikide riimid
Uus pildistamisvõte
Et ennast pildistades näost rohkem peale jääks, olen kasutanud peeglit. Varem olen peegli fotosid teinud nii, et fotoaparaat on näo ära varjanud, aga täna vaatasin, et kui enne nupule vajutamist aparaat õigesse asendisse sättida, siis saab pildistada ka nii, et aparaat näo ette ei jää ja nägu aparaadi suunas ei vaata.
Viimasel ajal olen feisbukis kõige rohkem punkte saanud näopiltide eest. Aga eilse pildi eest ei ole siiani ühtegi punkti saanud. Üks erinevus on, et kahel eelmisel korral postitasin pildid otse feisbukki, aga eile andsin lingina blogile ja kirjutasin rohkem lauseid juurde. Võibolla inimestele meeldis eilse pildi näoilme ka vähem.
Endast pilte üles riputada on üldse kahtlane tegevus, ikonoklastid ei lubaks üldse inimest pildistada. Aga praegu on mul sünnipäevahooaeg, võibolla praegu on rohkem põhjust. Ma küll ei anna lubadust selle kohta, mitu pilti ma edaspidi üles riputan.
Kuningate kimbutamine
reede, aprill 28, 2023
Nagi sisu vahetus
Küsisin riidepoest kaks paari teksapükse ja ühe teksajaki. Kliendikaardi soodustusega tuli arve 139 eurot. Kodus avastasin, et ka teksajakke oli müüdud kaks. Seoses läheneva sünnipäevaga maksid vanemad ostud kuhjaga kinni. Pildil on üks täna omandatud teksajakkidest.
Muudatused blogis ja seadetes
neljapäev, aprill 27, 2023
Tagasi- ja kohaletulek
kolmapäev, aprill 26, 2023
Tehisasjad
teisipäev, aprill 25, 2023
Vana õpetaja tagasi
esmaspäev, aprill 24, 2023
Tähtsate nuppude torkimine
Etteantud käigud:
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4
arvuti - inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
4. a3 Oc3+ 5. bc c5 6. e3 0-0 7. Od3 d5 8. cd ed 9. dc La5 10. Lb3 Lc5 11. a4 Ve8 12. Oa3 Lc7 13. Re2 b6 14. 0-0 Ob7 15. Rd4 Rc6 16. Rb5 Ld7 17. Rd6 Ved8 18. Of5 Lc7 19. Rb7 Lb7 20. Vfd1 Ra5 21. Lb4 Rc4 22. Le7 Lc6 23. Lb4 Ra3 24. Va3 Ve8 25. Vb3 Ve5 26. Lf4 Vae8 27. Od3 Le6 28. a5 ba 29. Va1 Re4 30. Lh4 g6 31. Va5 Vh5 32. Lf4 Vf5 33. Lc7 Rf2 34. Of5 Le3 35. g3 Rg4+ 36. Kg2 Lf2+ 37. Kh3 Lh2+ 38. Kg4 Lh5+ 39. Kf4 g5++
Loomingu levitamine
pühapäev, aprill 23, 2023
Keskmängu juurde
Tingimine
laupäev, aprill 22, 2023
Kirjasõbrad ühes toas
reede, aprill 21, 2023
Neljast parim
Kahtlane seis
neljapäev, aprill 20, 2023
Kevadrajad
Toit ja teosed
kolmapäev, aprill 19, 2023
Pärast valimisi
teisipäev, aprill 18, 2023
Kahimast korjama
"Uus matš tuleb eksperdi tasemega ja kümnepartiiline. Kõik mängud peavad algama käikudega 1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4. Sellele järgneb vabalt valitavate avangutega matš 0-7,5 punkti korral eksperdi tasemega, 8-10 punkti korral viitsemeistri tasemega. Muu on nagu seni."
Esimene partii lõppes arvuti võiduga, ta läks 1:0 juhtima. Mängujärgne analüüs on selline:
inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
4. f3 Oc3+ 5. bc d5 6. Oa3 dc 7. e4 b5 8. Re2 Rc6 9. Vb1 a6 10. e5 Rd5 11. g3 f6 12. f4 Re3 13. Ld2 Ld5 14. Vg1 Le4 15. Vc1 a5 16. Oh3 Ld3 17. ef gf 18. Oc5 Kf7 19. Vh1 Ob7 20. Ld3 cd 21. Kd2 Re7 22. Vhg1 de 23. Ke3 Od5 24. Vc2 Oc4 25. Og4 Rd5+ 26. Kd2 Vhg8 27. Oe2 Rf4 28. Oc4 bc 29. Vb1 Rd5 30. Vb7 Ke8 31. Vcb2 Kd7 32. V2b5 Kc6 33. a4 e5 34. Va7 ed 35. Od4 Va7 36. Oa7 Vg5 37. Va5 Rb6 38. Vg5 fg 39. a5 Rd5 40. a6 Kb5 41. Oe3 Ka6 42. Og5 h5 43. h3 Kb5 44. g4 hg 45. hg Ka4 46. Oh6 Kb3 47. Og7 Rf4 48. Oe5 Re6 49. Of6 Rf4 50. g5 Rg6 51. Ke3 Rf8 52. Ke4 Rd7 53. Kf5 Rf8 54. g6 Rg6 55. Kg6 ja must sai 87. käigul mati.
"Suits"
Ivan Turgenev. „Suits“. Sari „Lemmikraamat“. Tõlkinud Hans Luik. AS „Kuldsulg“ 1995. Eesti keeles varem ilmunud kirjastuse „Eesti Raamat“ väljaandes 1973. aastal. Raamat on kirjutatud aastal 1867. Loetud autoriteksti lõpuni lk. 229. Köite maht 240 lehekülge.
Raamatu tagakaanel tutvustatakse teost armastusromaanina. Enne armastuse teema juurde jõudmist tegeletakse raamatu alguses siiski tükk aega muude teemadega nagu vene rahva iseloom. Tõlgitavas raamatus oli viide just sellele sissejuhatavale osale.
Raamatu alguses on palju tegelasi, kelle nimede meelde jätmine nõuab pingutust. Kergesti jäävad meelde küll nimed Litvinov ja Vorošilov, sest neid perekonnanimesid esineb ka Nõukogude Liidu ajaloos. Kui armastuse teema juurde jõutakse, siis tegelaste arv langeb.
Ma olen varem kirjutanud, kuidas ma ei taha armastusromaane lugeda. See raamat oli siiski viimase aja kõige haaravam lugemine. Ma ei hakka teiste lugemiselamust detailse ümberjutustamisega rikkuma.
Sarnasusi on varem loetud teise Turgenevi romaaniga ja sarnane on ka nende lugemise põhjus. Üldse on palju sarnasusi varemloetuga. Vahepeal mõtlesin, et ma olen seda kõike teistelt autoritelt ka lugenud, aga vahepeal leidsin, et Turgenev kirjutab andekalt, proosateoses esineksid justkui luuletused. Kõige rohkem ei meeldinud mulle peategelane, vaid naistegelane Tatjana, kes oli truu ja järeleandliku iseloomuga. Kui Tatjana reisi sihtkohta jõudes ütles, et siin on kõik nii rõõmus, läks endal ka tuju rõõmsamaks.
esmaspäev, aprill 17, 2023
Meeleavalduse mark
Üks võitmatu
pühapäev, aprill 16, 2023
Saksa pärand Namiibias
laupäev, aprill 15, 2023
Muudatused
Vene keele tunnid
Tänavu kevadel saab mu fotoaparaat 12 aastat vanaks. Varasemast ajast on mul fotosid vähe, aga vahel juhtus, et keegi mind pildistas. Paberfotode jaoks on mul isiklikes sahtlites üks album. Selle vahel on peale fotode ka diplomeid. Peale albumi on sahtlites trükised meie lennu õpilaste ja kursusekaaslaste piltidega. Kui ma ei pildistanud, siis ma joonistasin rohkem.
reede, aprill 14, 2023
Matš ja meenutus
Kevadised tegemised
Üleeile alustasin kevadist raamatutelt tolmu puhumist. Eile käisin juuksuris. Pärast seda puhusin jälle raamatutelt tolmu. Kui ühe rea puhutud sain, küsisin isalt, ega tal külm ei hakanud. Ta vastas, et tal hakkas juba varem külm, tuba võiks üks kraad soojem olla. Eile õhtul käis Klaus külas. Ta õpetas, kuidas ma saan telefoni suveajale panna. Vahepeal ma juba oskasin, aga see põhimõte on muutunud. Kirjutasin nüüd uue meetodi üles, et kui sügiseks meelest läheb, siis paberi pealt lugeda. Klaus rääkis järjekordselt tehisintellektist, mina pole seda vähemalt esialgu kasutanud. Täna vastasin eile saabunud kirjale ja sain seepeale telefonikõne. Hiljem tegin endast autoportreesid ja kaks viimast jätsin alles.
Turniiriunenäod
neljapäev, aprill 13, 2023
Õppetöö mõõnad
kolmapäev, aprill 12, 2023
Pildist ja raamatutest
teisipäev, aprill 11, 2023
Kirjalikud ja suulised jutuajamised
esmaspäev, aprill 10, 2023
Munadepüha martsipan
Üks lihavõttekomme on jagada martsipani. Eile mult küsiti, millise martsipanlooma ma endale valin. Vaatasin üle, mis liigid olid esindatud. Ütlesin olemasolnu põhjal, et kõige normaalsem on süia põdraliha.
Üks avanguvariant edukas
arvuti - inimene
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ra5 10. Oc2 c5 11. d4 Rc6 12. d5 Rb8 13. Ra3 Rbd7 14. Oe3 Rb6 15. Le2 Od7 16. Ved1 Lc7 17. b4 cb 18. cb Vfc8 19. Vac1 Lb7 20. Od3 Ra4 21. Ld2 Od8 22. Kh1 Vc1 23. Vc1 Vc8 24. Vc2 Vc2 25. Oc2 Rb6 26. Od3 Lc8 27. Oc2 Oh3 28. gh Lh3+ 29. Rh2 Rg4 30. f3 Rh2 31. Lg2 Lf3 32. Ob6 Ob6 33. Rb5 ab 34. Kh2 Lh5+ 35. Kg3 Lg5+ 36. Kh3 Le3+ 37. Lg3 Ld2 38. Lb3 Og1 39. Od3 Lh2+ 40. Kg4 Lg2+ 41. Kh4 Of2+ 42. Kh5 Lg6++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 19 sekundit, mustal 1 tund 37 minutit 57 sekundit.
Paberikraam võõrsil
pühapäev, aprill 09, 2023
Teooriažanri vahetus
Lihavõttepidu
Tartu paigad
laupäev, aprill 08, 2023
Ungarikeelsed riimsõnad
kuid välismaale lennata
saab ikkagi madár.
mis öelda tahan ma,
siis luuletuse tõlkida
peaks aitama szótár.
Lihavõtte leiud ja leiutised
Maiustusi kaasa
reede, aprill 07, 2023
Tugevam võitis
Koopiate arv
neljapäev, aprill 06, 2023
Mälestusi vanatädist
Eile teatati, et suri minu vanatädi Ann. Kuigi ta oli minu vanatädi, oleme teda nimetanud nimega tädi Ann. Olen öelnud ka perekonnanimega Ann Marksoo.
Annega olen kohtunud peamiselt suguvõsa pidudel. Varem olen kirjutanud mälestusi tema mehest Agost, kellega kohtusin ka maleklubis.
Ann oli geograafia õppejõud. Ükskord vanavanemate pool istusin lapsena peolauas Anne kõrval. Mul oli geograafia üks lemmikaineid ja vist televiisorist tuleva põhjal püüdsin näidata, et ma ka geograafiast midagi tean. Ann minu jutule ei vastanud, aga lõpuks ütles kogu lauale, et ma tema kõrval omaette arutlen. Edasi läks jutt võibolla sellele, et ühte tema lapselast ka geograafia huvitab.
Olen suvitanud ka Anne suvilas Vehendis, samas aias oli ka teiste sugulaste maja. Hiljem on räägitud, et Ago Vehendis ei käinud, tema sõitis suveks oma sünnipaika Põhja-Eestis. Ma uduselt mäletan, et võibolla ma olen siiski Ago Vehendis näinud.
Tartus kohtusin Annega rohkem vanaema kodus, aga olen käinud ka tema enda kodus. Kui minu vanavanaema oli juba väga vana, tuli ta ühel korral Tallinnast Tartusse külla ja tagasi teda enam ei saadetud, ta jäigi Anne ja Ago poole elama.
Aastal 2002 ilmus minu esimene luulekogu. Kinkisin selle ühel päeval oma vanaemale ja järgmisel päeval läksin viima teist eksemplari Anne ja Ago koju. Ann ütles, et ta mõtles, et võibolla tuleb täna külalisi. See võis tähendada, et vanaema oli teda telefoni teel ette hoiatanud. Aga tal oli sel hetkel külas ka üks tema poegadest. Ago luges raamatust luuletusi ette ja Ann ütles, et teda ootab ees huvitav lugemine. Ta kiitis mind selle eest, et ma luuletustes kirjavahemärke kasutan, mitte ei kirjuta kirjavahemärkideta nagu mõned uuemad autorid. Mul on kõik paberraamatud kirjavahemärkidega, aga internetti olen vahepeal siiski riputanud ka kirjavahemärkideta luuletusi.
Ühe raamatu ettevalmistamisel tegin ka Annega koostööd. Tõlkisin paar peatükki Edgar Kandi raamatu jaoks ja Ann vaatas minu tõlke üle. Ta soovitas, et semikooloneid võib asendada punktidega, sest eesti keeles on lühemad laused kui saksa keeles. Tal oli ka muid parandusi, aga tõlge oli selleks ajaks läinud juba minu käest toimetaja kätte, seetõttu ei hakanud ma parandusi oma käega sisse kandma, mõni võis arvesse võtmata jääda. Toimetaja istus ka algul samas ruumis, aga enne jutuajamise lõppu lahkus. Teine peatükk oli mul vist veel tõlkimata ja sain soovitusi arvesse võtta juba tõlkimise käigus. Aga mul oli Annega eriarvamus võõrsõnade osas. Mina olen püüdnud võõrsõnu vältida, nagu on õpetanud isa ja Jaan Tõnisson, Ann arvas, et võiks kasutada, sest see on traditsioon. Mina ütlesin, et võõrsõnad teistsuguste rõhkudega rikuvad luuletuse ära, aga Ann arvas, et tänu võõrsõnale võib leida parema riimi.
Ükskord kirjutas Ann „Ajaloolises Ajakirjas“. Oli avastatud dokumendid, mille järgi minu vanavanaisa sunniti Nõukogude julgeolekuga koostööle, aga Ann kirjutas, et selle paljastusega välja tulnud ajaloolane on allikatest kohati valesti aru saanud. Peolauas ütles Ann, et teda vihastas eriti, kui ajaloolane kirjutas, et vanavanaisa oli agendina viljakam kui akadeemikuna. Autor oli pidanud toimiku numbrit ekslikult köidete arvuks. Suulises jutuajamises oli ajaloolane oma viga tunnistanud. Ann ütles selle kohta, et sellised vead tekivad, kui tahetakse kiiresti publitseerida. Hiljem olen lugenud uudist, nagu see kritiseeritud raamat oleks antud ilma parandusteta uues trükis välja.
Ma blogis ajaloost kirjutades ka kiirustan, muidu läheks kontrollimiseks mitu korda rohkem aega ja selle eest ei maksta. Võibolla Ann ei kiidaks heaks ka mälestuste üles riputamist. Ükskord ta kritiseeris ühte mälestusteraamatut ja ütles, et tema peab kõige normaalsemaks neid inimesi, kes midagi ei kirjuta. Aga mul on kirjutamisvajadus.
Ühes kõnes ütles Ann, et on oma mehega elu hilisematel aastatel palju poliitika üle vaielnud, aga nad on nii vanad inimesed, et ei hakka selle pärast enam lahku minema. Annel olid vasakpoolsemad ja Agol parempoolsemad vaated. Annel oli ka kahju, et pere liikmed nii palju alkoholi tarvitasid.
Ann elas vanaks, aga ta on rääkinud, et ta loodab, et ta väga vanaks ei ela, sest ei ole vaja kannatusi. Ükskord ta ütles, et ta tahaks surra tantsides.
Tõlkimise korraldus
Laupäeva laulud
Hando Runnel. „Saunaõhtu ehk laupäeva laulud“. Ilmamaa, Tartu 2023. 143 lehekülge.
Mina raamatu pealkirja sõna ’saun’ ei paneks. Suurem osa raamatus olevatest luuletustest ei olegi saunateemalised, nii et võiks mõelda, et saunaõhtu on laupäeva sünonüüm, aga raamatu alguses ja lõpus on siiski raamiks ka paar saunateemalist.
Vanasti oli laupäev saunapäev, tänapäeval võidakse seal käia ka mõnel muul nädalapäeval. Raamatus on ka muid mineviku mõisteid. On juba käibel olnud nii kroonid kui ka eurod, aga raamatus räägitakse korduvalt rubladest.
Raamatus on sõnu väänatud. Meile öeldi ülikooli sisseastumiskirjandi konsultatsioonis: „Lause tunnus on öeldis, kuigi Jaan Kross seda ei tea.“ Ka siin raamatus on tegusõnata lauseid, võibolla küll luules on see rohkem lubatud.
Avaldatud on palju sõnamängulisi luuletusi, nende keskmine pikkus on lühike. Riimimine on juba ise mõnes mõttes sõnamäng, aga kõik riimid ei ole naljakad, siin raamatus on leitud naljariime. Minu esimese luulekogu eraarvustaja tahtis seletada minu sõnamängu vist sellega, et ma olin noor, aga nüüd ilmunud raamatu autor on palju vanem. Grenzstein õpetas, et vaielge lausete, mitte sõnade üle. Lause võib rohkem ideed kanda, aga sõnamängus esineb ka tavaliselt üle ühe sõna.
kolmapäev, aprill 05, 2023
"Tuna" 4/2022
„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 4/2022.
Triinu Paku tõlgitud artiklis teeb Indiast pärit Dipesh Chakrabarty juttu kliimamuutustest ja artikli autorist kirjutab Marek Tamm. Ma uskusin juba 1980. aastate lõpul, et kliima soojeneb, Chakrabarty on sellisele veendumusele jõudnud hiljem. Eestis oli seda võibolla lumeta talvede tõttu paremini märgata. Chakrabarty ei ole ise füüsika spetsialist, aga usub nüüd kliima soojenemist selle tõttu, et loetud kirjanduses valitseb selles osas konsensus. Ma olen küll kohanud inimesi, kes kliimasoojenemist ei usu. Ja mõni on küll valmis uskuma, aga ei mõtle selle katastroofilistest tagajärgedest, vaid sellele, et talle meeldibki soe ilm.
Artikkel läheb vastupidiselt osade ajaloolaste nõudmistele tulevikku, aga tahab ajaloo piire laiendada ka mineviku suunal. Artikli autorile on jäänud mulje, et elukutselised ajaloolased uurivad peamiselt kirjalikke allikaid, aga kliimamuutuste tõttu tulevat vaadata inimest liigina ja uurida teda liigi tekkimisest alates. Ma pole nõus, et inimkonna ajaloo algperioodi ei uuritaks. Meile ülikoolis õpetati, millal inimene tekkis. Ainult et selle aja kohta on vähem allikaid ja seetõttu ei ole sellest võimalik sama pikalt kirjutada kui kirjalike allikate põhjal.
Nagu artikli autor ei ole esimeste kliimamuutuste uskujate hulgas, ei ole ta ka esimene marksismile seljapööraja. Tamm kirjutab, et indialane oli varem marksismi mõju all, aga hiljem eemaldus sellest. Sorokin oskas Marxi puudusi näidata juba varem.
Välismaalasest autor olevat riigist riiki rännanud ja tema teoseid olevat palju tiražeeritud. See tekitab küsimuse, kas ta on loodust rohkem kaitsnud või ka ise ületarbija.
Oskar Poll kirjutab tätoveerimise ajaloost. Ma endale tätoveeringut teha ei laseks, aga silma torkas ka artikli autori negatiivne mõtteviis. Ta kirjutab, et tätoveeringuid ei ole küll teinud ainult kurjategijad, vaid ka näiteks meremehed, aga et ka meremehed on ühiskonna madalamal astmel. Varem olen lugenud romaane, kus poisid unistavad merele minekust ja põgenevad selleks kodust, nad ei mõtle, et see oleks väga madal amet. Ka üks minu klassivend tahtis algkooli ajal saada kapteniks. Kaptenina oleks ta olnud pealegi kellegi ülemus, nagu talle meeldis ka muudes asjades käsutada. Olen lindistanud ka mereteemalisi laule, kus merd ülistatakse. Ühes laulus olid umbes sõnad: „Mere kutse on armastusest vägevam, / tema vastu sa võidelda ei saa“.
Poll ei ole ka tätoveeringute kvaliteedi osas mineviku imetleja, ta arvab, et uuritud perioodist hilisemal ajal on tätoveerimine muutunud professionaalsemaks. Varem olen lugenud mitte küll tätoveerimise teemal, aga kunsti kohta üldiselt, et Hobsbawmi ja Vaga meelest on uuemal ajal kunst alla käinud.
Olen viibinud seltskonnas, kus tätoveerimine on olnud jututeemaks. Seal arvati, et varem seostati tätoveerimist kuritegevusega, aga praeguste noorte hulgas on see populaarsem. Poll näitab artiklis, et varem on olnud Eesti ajal ka periood, mil tätoveerimise populaarsus veel varasema ajaga võrreldes langes.
Reigo Rosenthal kirjutab Tallinna pommitamisest Teise maailmasõja ajal. Ta ütleb, et kirjalikud allikad ei kinnita varasemaid väiteid, et Nõukogude lenduritel oli eesmärk pommitada ka tsiviilelanikke. Artikli autor ütleb, et selline võimalus pole küll välistatud, aga pommid võisid tsiviilelanikke tabada ka ebatäpse sihtimise tõttu. Artiklis öeldakse, et pommitamine toimus ööpimeduses, et oleks raskem lennukeid alla tulistada. Ilmselt oli pimedas ka raskem pommi täpselt visata. Minu meelest varasemad ja hilisemad küüditamised näitavad siiski, et Stalinil polnud ka tsiviilelanike suhtes erilist austust. Artikli järgi olid need sõjalised objektid, mida sihiti Balti jaam, sadam ja Tallinna kesklinn. Neid võidi küll kirjalikes allikates sõjalisteks objektideks nimetada, aga ma kahtlen, kas Tallinna kesklinn oli üleni sõjalisi asutusi täis.
Ivi Tomingas avaldab fotosid selle pommitamise tagajärgedest. Mõne pildi allkirjas, kus on kasutatud sõna varemed, ma kahtlesin, kas see on õige sõna. Kergete purustustega maja ma varemeteks ei nimetaks. Aga võimalik, et teise nurga alt pildistades paistaks purustused suurematena.
Ilmar Vene kirjutab avaessees, nagu jääks saksakeelses tekstis mõte segaseks. Minu kogemuse järgi saksa keeles on mõte täpsemalt väljendatud kui inglise keeles. Vene võibolla võrdleb ladina keelega. Aga ma mäletan ka ülikooli ladina keele tunnist, et lause võib olla kahemõtteline, ühte õpikulauset saavat tõlkida nii „Konsulid proovisid uues sõjas õnne“ kui ka „Uued konsulid proovisid sõjaõnne“.
Karude värvid
teisipäev, aprill 04, 2023
Öö teine pool
esmaspäev, aprill 03, 2023
Diagonaalsed käigud
1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 Rc6 5. Ob5 Oc5 6. Oc6 dc 7. c3 Lh4 8. Le2 Rf6 9. Rd2 e5 10. R4f3 Lg4 11. g3 Lh3 12. Rb3 Ob6 13. Oe3 Og4 14. 0-0-0 Lg2 15. Rbd2 Of3 16. Rf3 Oe3+ 17. Le3 Rg4 18. Le2 Lf2 19. Vd2 Le2 20. Ve2 f6 21. h3 Rh6 22. Rh4 Ke7 23. Rf5+ Rf5 24. ef g6 25. Vf1 Vad8 26. Vd2 c5 27. fg hg 28. h4 Vd2 29. Kd2 b5 30. c4 a6 31. cb ab 32. a3 Vd8+ 33. Kc3 e4 34. Ve1 Vd3+ 35. Kc2 f5 36. g4 b4 37. ab cb 38. h5 b3+ 39. Kc1 gh 40. gf e3 41. Kb1 h4 42. Kc1 Kf6 43. Ve2 Kf5 44. Vh2 Kg4 45. Vg2+ Kf4 46. Vh2 Kg3 47. Ve2 h3 48. Ve1 h2 49. Kb1 e2 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 19 minutit 37 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 11 sekundit. Arvuti juhib 6:3 ja on matši võitnud, aga üks partii tuleb veel.