neljapäev, detsember 31, 2020

Maleaasta lõppsündmus

Täna toimusid võrgus Tartu välkmale meistrivõistlused. Tulemused olid Maleliidu kodulehekülje andmetel:

1. Rene Lumiste 15 p.
2. Henrik Haavamäe 14
3. Herman Pedmanson 14

Kokku 29 osavõtjat.

Osad osavõtjad olid tabelis kodanikunime ja osad Vint.ee kasutajanime järgi. Mina ei osalenud. Olen küll tänavu seal keskkonnas üsna palju üksikpartiisid või lühimatše mänginud, aga enamasti on mõtlemisega 2 ja vahel ka 7 minutit rohkem olnud kui sellel turniiril.

Aasta kokkuvõte

1. Maailma haaras koroonapandeemia.
2. Aasta lõpuks on koroonavaktsiinid välja töötatud, aga vaktsineerituid ei ole veel eriti palju.
3. Olin rahul Ameerika presidendivalimiste tulemustega.
4. Eestis kuulutati esimest korda välja praeguse põhiseadusega lubatud eriolukord, hiljem hädaolukord.
5. Käisin isapoolse tädi matustel.
6. Tegelesin hilisema Tšehhoslovakkia presidendi raamatu tõlkimise ja selle tausta uurimisega.
7. Minu eelmisena tõlgitud raamat sai toimetatud, aga veel ei ilmunud.
8. Maleklubis käimine asendus minu jaoks võrgumaleklubi ja maleprogrammiga.
9. Hakkasin sageli külastama muuseumide võrgulehekülge.
10. Katkestasin raamatukogude lugemissaalide külastamise.
11. Pärast koroona algust on olnud vähe pidusid, külaskäimisi ja saunakordasid.
12. Majandus sai kannatada, aga suurenes mõnede asjade nagu maskide tootmine.
13. Blogikataloog läks nässu.
14. Vahepeal suurendasin fesibuki kasutamise aktiivsust, aga aasta lõpus muutsin minimaalseks.
15. Listides on vähem kirjutama hakatud.
16. Mul esines uusi terviseprobleeme.
17. Avaldasin blogis mälestusteseeriad välisreisidest, maleklubidest ja kooliklassidest ning fotoseeria malelaudadest.
18. Mul ilmusid kaastööd "Loomingus" ja malelehes.
19. Jätkasin ungari keele õppimist.
20. Aastaaegadest hakkasin rohkem suve eelistama, sest siis oli koroonat vähem.

kolmapäev, detsember 30, 2020

Sula mis sula

Teen viimasel ajal muuseumide võrgulehel päevakohaseid otsinguid. Et täna on mitu kraadi sooja, valisin otsingusõnaks 'sula'. Vaatasin lähemalt kolme pilti. Ühel neist oli seos otsingusõnaga ainult see, et fotograafi perekonnanimi oli Sula. Kahel pildil oli musta-valge kirju vaip, millele erineva nimega autorid olid mõlemad pannud nimeks "Sula".

Mõtlesin, et läheks täna suusatama varasemal kellaajal, enne kui hilja. Aga kui ma teiselt poolt aknast välja vaatasin, siis seal oli maa must juba ka kohtades, kus see ei tulnud jalajälgedest. Seetõttu otsustasin, et ei lähe praegu üldse suuski lõhkuma. Kanali ääres küll on tõenäoliselt lumi paksem, kui seal ei ole soojaveetorusid.

Üleskirjutamine

Istusime saalis ja vaatasime filmi. Mulle tuli meelde, et praegu on koroonaoht. Aga päris kõiki üritusi ka ära jätta ei saanud. Otsustasin siiski oma filmivaatamist lühendada. Läksin veel saali tagasi, et kontrollida, ega ma ei ole midagi maha unustanud. Selleks pidin jälle inimestest lähedalt mööduma. Koorisin ühte söödavat asja, et seda sööma hakata. Mulle tuli meelde, et koroonaajal peaks käsi ka pesema. Mõtlesin, kas seda teha.

*
Olin koolimaja tiivas ja vaatasin aknast välja. Vastastiivas oli katlamaja, kus tegutses Leedu kommunist, kes loopis meie tiiva suunas tuld. Kommunistist saadi võitu. Siis algas kordus. Aga nüüd läksid asjad natuke teist moodi. Üks poiss rippus ühte kätt pidi väljapoole avaneva akna küljes. Päästsin ta ära. Kirjutasin toimuvast venekeelsete lausetega. Mulle ei tulnud meelde, kuidas on vene keeles 'tuli', kuigi mäletasin, kuidas ma seda sõna õppisin. Mõtlesin, et selle lause kirjutan inglise keeles. Või inglise keel on liiga lihtne, seetõttu saksa keeles.

*
Istusin ajalootunnis. Kirjutasin õpetaja jutust mõne lause üles, aga üldiselt oli mul kaustik täis. Võtsin edasi kirjutamiseks poetšeki tagakülje. Ütlesin pinginaabrile, et sellest pole midagi, kui ma kõike üles ei kirjuta, sest pärast küsitakse ainult selliseid aastaarve, mille olen juba ülikoolis pähe õppinud.

teisipäev, detsember 29, 2020

Tartu välkmale meistrivõistluste juhend

Andres Karba edastas: 

Juhend


Tartu Välkmale MV 2020

 

 

1. Võistluse korraldaja 
Võistlust korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev.

2. Aeg ja koht 
Turniir viiakse läbi 31. detsembril 2020. aastal algusega 12.00 online’is portaalis
www.vint.ee.

3. Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa saavad võtta kõik Lõuna-Eesti maletajad.

4. Eelregistreerimine ja osavõtumaks
Osavõtust teatada hiljemalt 31. detsembril kell 11.00 meiliaadressile karlaleksanders@gmail.com.
Osavõtumaks eelregistreerimisel on 5€. Tartu Kalevi täiskasvanud liikmetele on osavõtumaks 3€, Tartu Kalevi noortele (kuni 18a) osalemine tasuta. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril.

Osavõtumaks tuleb kanda enne turniiri algust järgnevale kontole:

Saaja nimi: Karl Aleksander Sirp

Saaja konto: EE741010010383525017

Kirjeldus: Osaleja nimi ja www.vint.ee kasutajanimi

5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina. Mängitakse 7-9 vooru vastavalt peakohtuniku otsusele ajakontrolliga 3 minutit + 2 sekundit. Turniir on portaalis
www.vint.ee suletud, osalemise kinnitab peakohtunik.

Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus kärbitud Buhholtzi alusel. Kui selle alusel järjestus ei selgu, siis vaadatakse omavahelise mängu tulemust.

NB! Maleprogrammi, -arvuti ja/või muu kõrvalise abi kasutamine ei ole lubatud. Et vältida petturlust ja tagada aus mäng, kontrollib turniiri orgkomitee partiid arvutiga üle.


6. Autasustamine
Esimest 3 Tartu maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, turniiri esimesed kolm saavad rahalise auhinna (1. koht 50%, 2. koht 30%, 3. koht 20% osavõtumaksudest). Parimale daamile ning kolmele parimale U16 mängijale medalid ja diplomid.

NB! Medalid ja diplomid saab kätte esimesel võimalusel Turu tn 8 spordihoonest. Rahalised auhinnad kantakse mängija pangakontole.


7. Üldist 
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.

Lintide lõhkumine

Makil on küll kiirkerimisnupp, aga tundub, et seda on parem mitte kasutada, vähemalt mitte lindi otsas. Mul on juba kaks linti kasseti seest välja jooksnud. Viimane kord panin maki kiirkerima, sest lindi lõpus oli vaikus, aga lint jooksis kasseti seest välja. Erinevalt eelmisest korrast olin ettevaatlikum ja sain lindi katkemata maki seest kätte ja sõrmega kasseti sisse tagasi kerida, aga nüüd on lindi ots kortsus ja ei ole katsetanud, mis selle uuel mängimisel juhtuks. Õnneks see ei kuulunudki kõige väärtuslikemate kassettide hulka. Tavaliselt kuulatavate lintidega pole otsa koha peal kiirkerimist katsetanud, sest need on lõpuni täis lindistatud, nii et laulud jäävad keskkohas pooleli.

Enne reisi

Kuigi ma enam feisbukki ei kasutanud, kuulsin ikkagi, kuidas K. Ehin telefoniga rääkis. Ta rääkis Raekoja platsil, aga see kostis koju ära. See võis olla hallutsinatsioon, aga jutu sisu oli tõepärane.

*
Kõndisin mööda teed. Eemalt tuli vastu mees, kelle küljes oli silt, et ta on praost. Autoteel sõitvas bussis tõusid inimesed püsti. Ma ei teadnud, kas sellepärast, et nad tahavad järgmises peatuses maha minna, või sellepärast, et vastu tuleb nii tähtis mees nagu praost. Ma ei öelnud praostile tere, kuigi talle pidid vist kõik inimesed ütlema.

*
Istusin usundiloo tunnis. Õpetaja rääkis, et kirik on ajas muutunud, Nõukogude ajal muutus kirik konservatiivsemaks. Ma ei konspekteerinud, sest pooldasin vabadust ja mõtlesin asjad alles tagantjärele üles kirjutada. Hakkasin kotist õiget kaustikut otsima. Ma kohe ei leidnud, aga teadsin, et lõpuks leian, sest ma polnud seda kotist välja võtnud. Kotis oli veel ka üks ammune õpik. Õpetaja kritiseeris minu konspekti. Ütlesin talle selle eest halvasti.

*
Klassikaaslased kogunesid tänaval, et minna reisile Hiiumaale. Olin seal eile käinud, aga kuna kõik asjad ei saanud tehtud, pidime täna uuesti minema. Tutvustati päevakava, mis oli eilsest tihedam. Hakkasin mõtlema, et tegelikult ma ei taha kaks päeva järjest samas kohas reisil käia. Mööda läks üks võõras naine, kes ütles ühe aadressi. Mõtlesin, et nüüd on jälle nii, et osad kuulevad ja osad ei kuule, mittekuuljad jäävad maha. Läksin ütlesin üle ukse nendele klassikaaslastele, kes kohvikus istusid, naise öeldud lause edasi. Lisasin, et ma ei tea, miks ta seda ütles.

esmaspäev, detsember 28, 2020

Läbisõit kolmekordistus

Eile püüti mind mõjutada, et ma juba teist korda talve jooksul suusatama läheksin, sest lumi võivat varsti ära sulada. Ütlesin, et ma tahan vahepeal kõndida ka. Täna oli lumi alles, kuigi minu arvuti lubas temperatuuri vahemikus nullist miinus kolme kraadini. Läksin sõitma täna. Otsustasin, et sõidan eelmise korra ühe ringi asemel täna kaks. Maad võis pikendada, sest eelmise korra järel polnud kuskilt valutama hakanud. Täna saabast jalga pannes vahepeal varvas hakkas. Aga kui lasin luku vahepeal lõdvemaks, läks valu üle. Pärast tõmbasin luku jälle koomale ja valu tagasi ei tulnud.

Teel suusatamiskohta märkasin eelmise korraga võrreldes, et ülekäiguraja märk autotee ääres on viltu sõidetud. Teiselt poolt on eelmise talvega võrreldes paremaks läinud, et tol ajal hädakisa teinud niinimetatud nutikas ülekäigukoht on vähem nutikaks tehtud ja vaikib.

Kui hakkasin suuski alla panema, nägin, kuidas üks naine astub ühe jalaga kanali jääle. Jääpind oli valgemaks läinud, aga kartsin, et jää on liiga õhuke. Õnneks naine kaugemale ei läinud, vaid jätkas kõndimist kaldal.

Ka mina sõitsin kaldal. Sõidu ajal mõtlesin, et eelmine suusasõit oli jalutuskäikudest lühem, aga ka lühema sõidu korral liigutan ma käsi rohkem kui kõndides. Vahepeal inimesed nurisesid, et ma liigutan kõndides käsi liiga vähe, aga ma ei tunne vajadust neid liigutada ja seetõttu ei tea, kuidas kõndimise ajal käte liikumist jalgade liikumisega kooskõlastama peaks. Võibolla ma praegu natuke liigutan, sest kui mul on kott käes olnud, on öeldud vastupidi, et ma kotiga ei vehiks.

Täna oli suusarööpaid veel rohkem kui eelmine kord. Aga kui läksin teisele ringile, ei leidnud ma esialgu enam neid rööpaid üles, millel olin esimesel ringil sõitnud. Seetõttu sõidutempo vahepeal langes, tähelepanu keskendus otsimisele. Sõitu lõpetades olin siiski higisem kui eelmine kord.

Laual ja kellal

Täna mängisin Vint.ee-s esimese vastasega 0,5:0,5 ja teisega 1:1. Esimeses mängus olin lippu minemas, aga aega oli vähe järel. Vastane pakkus viiki, võtsin vastu ja sain reitingut juurde. Teises mängus oli vastane avangus passiivne ja läksin etturitega väga kaugele. Mõtlemisaega aga ei jätkunud, lisaks sai vastane rutem uue lipu peale. Kolmandas mängus võitsin vastase käigupuuduse tõttu kvaliteedi ja panin kahe vankriga vankri ja oda vastu (lisaks etturid) mati.

Teine ports

Maalisin muuseumis pilti. Üks vanem kunstnik juhendas mind. Pärast valmis saamist tuli pilt ära lakkida. Tõmbasin pildi üle, aga seletasin, et praegu mitte laki, vaid veega. Õnneks oli värv kuivanud, muidu oleks vesi selle laiali ajanud. Vanem kunstnik puudutas lakipudeli otsaga minu nägu. Kartsin, et niiviisi satub mürgist lakki suhu. Hakkasin nägu loputama, aga loputusvesi võis just laki suhu ajada.

*
Ühes romaanis kirjutati, et üks mees käis kasiinos, aga tal ei teinud see tuju heaks. Teine kord läks ta kasiinosse pärast alkoholi tarvitamist ja mängis seal oma juhendajaga. Seekord läks tal tuju heaks ja ta otsustas, et hakkabki kasiinos käima. Mulle alkoholi kiitmine ei meeldinud.

*
Jõudsin koju, läksin kööki ja hakkasin üksi sööma putru kisselliga. Kui üks ports oli söödud, tõstsin endale ka teise, et pada tühjaks teha. Kartsin küll, et kaks portsu on liiga palju. Henn ütles, et ta oleks ka seda toitu tahtnud. Vastasin, et ma võin oma portsust loobuda. Sellele on küll sülge sisse aetud, aga sülje saab kõrvaldada, kui panna toit vahepeal praeahju. Henn arvas, et seda ei saa teha, sest kuumutamisel hakkaks kissell paisuma.

pühapäev, detsember 27, 2020

Kala maitse

Eile oli laual punane kala. Ütlesin, et välimuse järgi on see lõhe, aga maitse järgi krabi. Täna tuletati minu juttu meelde. Nüüd selgus, et olime söönud hoopis forelli. Ütlesin, et ma olengi mõelnud, kas ma olen kunagi forelli söönud. Küsisin, kas see on jõeforell või mereforell. Vastati, et kalakasvanduse forell. Selgitasin, et vahe ei ole ainult elukohas, vaid ka bioloogilises kuuluvuses. Tuli meelde, et kolmandana on olemas vikerforell. Nüüd vastati, et vikerforelli me sõimegi.

Sinised täpid

Radujev ütles, et ta viib laeva teise kohta. Venelased teadsid väga hästi, kus Radujevi laev asub, aga selle vastu polnud riskitud midagi ette võtta, sest laev koosnes üleni miinidest. Nüüd sõitis Radujev oma laevaga venelaste laevale otsa. Käis plahvatus ja Vene laevastik Eesti vetes oli hävinud. Venemaal oli Eestis küll veel muud relvastust.

*
Tõnu ütles mulle, et kui mul on laubal sinised täpid, siis mul on koroonatest positiivne. Vaatasin peeglist, et mul on laubal tõesti kaks sinist täppi, aga minu meelest võisid need ka millestki muust tulla. Tõnul võis küll ka õigus olla. Tundus, et ma põen koroonat siiski kergesti, kuigi haigus võis hiljem raskemaks minna. Aga tõmbasin kampsuni suu ette, et teisi mitte kohe nakatada. Tuli hankida tihedam mask. Üks teine inimene oli haigestunud kohe raskemini. Läksin maski otsima. Maskikastide juures oli ka kolm tüdrukut, kes kaebasid, et ma nakatan neid. Võtsin kastidest maske välja, aga panin kõik tagasi, sest need olid juba tarvitatud. Need olid arstikastid.

*
Läksin metsa alla. Seal ühed poisid loopisid minu suunas kive. Mõtlesin, et lähen sellisesse kohta, kus puud kasvavad tihedamalt, et pihtasaamise tõenäosust vähendada. Läksin ühe suure kivi taha, kus loobitavad asjad ei saanud mind tabada.

laupäev, detsember 26, 2020

Suusahooaeg alanud

Ajalehest olen lugenud, et Tähtvere pargis tehti juba ammu lumekahuriga lund. Vanasti käisin suusatamas seal, nagu koolis kästi, aga nüüd enam nii kaugele ei lähe, sest nüüd ma higistan rohkem ja tahan pärast sõitu kiiresti pesta. Tänaseks oli ka looduslik lumi piisavalt paks ja üks päev vana, seetõttu tegin hooaja avasõidu kanali ääres. Seda ei lootnud ei ema ega mina, et rada juba olemas oleks, aga see oli. Kohati küll ära tallatud, aga tallatud rajal oli ka parem sõita kui hanges, sest ei olnud liiva. Ühed jalakäijad, kelle eest ma hange keerasin, küsisid, kuidas libiseb. Vastasin, et esialgu libiseb. Hiljem mõnel vesisemal lõigul oli libisemine halvem, aga varsti taastus. Suurem oht tundus, et puuoksad jäid mitmes kohas näole liiga lähedale ja okste küljes võis olla koroonapisikuid. Kui sõidu lõpetasin, nägin suusa alumisel küljel kinni hakanud lund, aga see polnud väga oluline, sest ma ei sõitnud aja peale. On kirjutatud, et suusamääre sisaldab kahjulikke aineid, aga ma ei tunnegi kunagi määrimise vajadust. Üks oht oli veel, et mul ei olnud juhuslikult head taskut, kuhu sõidu ajaks suuskade kokkupaneku klambreid panna. Riskisin panna need jopitaskusse. Jopitaskust on elu jooksul asju välja kukkunud, aga mõtlesin, et kui taskurätt ei kuku ja ma mätsin klambrid taskurätiga kinni, siis nad jäävad vast alles. Nii läkski. Koroonaohutuse nimel propageeritakse ühekordse kasutusega pabertaskurätte, kas siis peaks suusatades prügikast seljas olema? Pabertaskurättidele vastuargument on lisaks, et nakkuse võib saada ka prügikastist.

Kahingu analüüs

inimene - arvuti
(käikude tagasivõtmisega)
1. e4 d6 2. d4 Rf6 3. Rc3 g6 4. f4 Og7 5. Rf3 0-0 6. Oc4 Re4 7. Of7+ Vf7 8. Re4 d5 9. Reg5 Vf8 10. Le2 Rc6 11. Re6 Oe6 12. Le6+ Kh8 13. c3 Ld6 14. Lh3 Of6 15. f5 gf 16. 0-0 e6 17. Oh6 Vg8 18. Vae1 Vg6 19. Ve2 a6 20. Vfe1 Ve8 21. g3 Rd8 22. Re5 Oe5 23. Ve5 Veg8 22. Of4 Ld7 25. V5e3 Rc6 26. Lg2 b5 27. Le2 Ve8 28. Oe5+ Re5 29. Ve5 f4 30. g4 Lg7 31. h3 Lh6 32. Kh2 Lh4 33. Lf3 c6 34. Lf4 Vf6 35. Le3 Vf2+ 36. Kg1 Vb2 37. Vh5 Lf6 38. Vh6 Lf7 39. Vf1 Lc7 40. Vf2 Vf2 41. Lf2 Kg7 42. Lf6+ Kg8 43. Vh5 Lg3+ 44. Kh1 Le1+ 45. Kg2 Le2+ 46. Kg1 Ld1+ 47. Kg2 Lc2+ 48. Kg1 Lc1+ 49. Kg2 Ld2+ 50. Kg1 Lc1+ 51. Kg2 Ld2+ 52. Kg1 Le1+ 53. Kg2 Le4+ 54. Kg1 Lb1+ 55. Kg2 Lb2+ 56. Kg1 Lb1+ 57. Kg2 Le4+ 58. Kg1 h6 59. Vh6 Le1+ 60. Kg2 Le4+ 61. Kg1 Le3+ 62. Kg2 Ld2+ 63. Kg1 Lc1+ 64. Kg2 Ld2+ 65. Kg1 Lc1+ 66. Kg2 Ld2+ viik.

reede, detsember 25, 2020

Jõulud jätkuvad

Tänaseks on jälle rohkem lund maha sadanud ja sadu jätkub. Olen teinud eile ja täna internetis jõuluteemalisi otsinguid. Eile tegin muuseumide infosüsteemis vist otsingu grammatilise vormiga 'jõululaupäeval'. Jäi meelde, et keegi oli kunagi jõululaupäeval kirikus laulatatud. Mõtlesin, kuidas kirikuõpetajal selle jaoks aega jäi. Kui ma olen kahel kiriklikul laulatusel viibinud, siis on see seal olnud korraga ainus üritus. Jõululaupäeval laulatamise korral peab olema kirikus kas üle ühe ürituse päevas või peab olema üks üritus teise raamides.

Täna otsisin samas kohas nimetavas käändes 'jõulupüha'. Ühe pildi kommentaaridest jäi meelde, et eesti vanarahval olid jõulud vorstipüha, lihavõtted munapüha ja nelipüha võipüha, sest igat asja kogu aeg ei söödud. Oli viidatud kasutatud kirjandusele, nii minu vanavanaema raamatule kui ka ühe praeguse ajaloolase omale.

Juutuubis otsisin ungari jõulumultifilmi. Esimese otsinguga leitud multifilmi vaatamise katkestasin kohe, sest see oli vaid ungari keelde tõlgitud, aga ingliskeelsete tiitritega. Järgmisse otsingusse pani sõna 'ungari' lisaks, aga tulemus oli sama. Seekord ma vaatamist enam ei katkestanud, mõeldes, et võibolla järgmised on ka tõlgitud. Pealegi oli tõlge hea. Inglise keel oli alt kõrvaldatud, erinevad osatäitjad olid erineva häälega ja ungarikeelseks olid tehtud ka laulud. Lauldes kõlaski ungari keel kõige ilusamalt, proosalausetega karjumine nii ilus ei olnud. Multifilmi otsimiseks tuletasin meelde, kuidas on ungari keeles 'jõulud', filmi vaadates sain aru ka sellest, milline sõna tähendab 'jõuluvana'. Pärast lugesin sõnaraamatust, et ungarlased tähistavad ühe ja sama sõnaga nii jõuluvana kui ka nigulapäeva. Ilmselt mitte sellepärast, et seal oleks jõuluvana teisel kuupäeval käinud, vaid et mõlemad tulevad Nikolausest. Jõulude enda jaoks on teise tüvega sõna.

Vaidlused

Vaatasime pealt Ehlvesti malepartiid. Ehlvest mõtles pikalt ja vaatas mitmes suunas. Öeldi, et Ehlvest vaatab maletajatest kõige rohkem variante. Mõtlesin, et ma võiks ka vaadata, aga siis lõppeb mõtlemisaeg otsa. Toomas kommenteeris mängu, et kuninga võiks tsentrisse viia. Teised hakkasid naerma, sest laual olid veel rasked vigurid ja tsentris oleks kuningal ohtlik olnud. Mina vastasin, et ikka lipp soovitatakse tsentrissse viia. Jäin ainsaks pealtvaatajaks. Ehlvest ütles mulle, et ta tahab, et ma ei vaataks mängu pealt, sest ma ei oska tema partiid kommenteerida. Vastasin, et ma ei õpetagi teda, ma rääkisin Toomaga. Aga ma võin ära minna. Lahkusin ruumist.

*
Istusin tunnis klassis 307. Mul oli laual kaks erineva formaadiga ungari-eesti sõnaraamatut. Minu selja taga istujad kõõritasid nende kaasi. Õpetaja Volmer tuli ja võttis minu laualt paberi. Ta ütles, et nii halva kontrolltöö eest paneb ta ühe. Mõtlesin, et kooli lõpetamist see ei mõjuta. Võtsin paberi enda kätte tagasi. Vaatsin, et ühel leheküljel, kuhu oli kirjutatud hinne üks, on küll ainult ühes keeles sõnad, aga kolmel muul leheküljel on sõnadel teises keeles vasted taga ja seal on paremad hinded. Ütlesin, et see, mille eest nüüd oli hinne pandud, ei olnud kontrolltöö, vaid harjutus, sellist kontrolltööd ei ole olnud. Lisasin meelega liialdades, et kui nii palju hindeid on vähemalt kahed, siis ei saa aastahindeks ühte panna. Tegelikult olid teised hinded kõrgemadki kui kahed ja õpetaja oli rääkinud üksikust, mitte aastahindest. Lisasin, et õpetaja Möls on öelnud, et kui vähemalt midagi on kirja pandud, siis ei saa hinnet üks panna. Volmer vastas, et Möls ei ole piisavalt range. Volmer arvas, et mul on osad sõnad õiged ainult sellepärast, et ma kirjutasin ajakirja kaanelt maha. Küsisin, mis ajakirja. Õpetaja näitas. Ütlesin, et minul sellist ajakirja ei käi. Tundus, et klassikaaslastele oli tellitud õppeotstarbeline ajakiri, aga mina olin ilma jäänud. Volmer rääkis, et mõned tõlkijad vaatavad sõnaraamatust sõnu ühe kaupa ja nende tõlgetel on kooliõpilase maik. Mõtlesin, et võiks öelda, et ma töötan tõlkijana. Sander oli vahepeal väljas käinud ja tuli nüüd klassi tagasi. Ta ütles, et kirjutab vigadeparandust edasi. Selgus, et Volmer oli pidanud Sandri pooleli olevat vigade parandust minu kontrolltööks ja mina olin ka pidanud Sandri käekirja enda käekirjaks.

neljapäev, detsember 24, 2020

Jõululaupäeva aruanne

Eile valget maad nähes tekkis lootus täna suusatama minna, aga see lootus ei täitunud. Tänaseks oli suurem osa lund ära sulanud, seda oli alles veel ainult üksikutes punktides, sealhulgas oli meie õuel lumememm püsti. See polnud nende lumememmede hulgast, kellest ma eile kirjutasin.

Sageli on mulle või perele tervikuna kingitud jõuludeks raamatuid, aga tänavu jõuluvana meile uusi raamatuid ei toonud. Aga siiski tuli mõni päev enne jõule minu tuppa terve riiulivahe pikkune rida raamatuid juurde. Esiku kapis olid hoiul raamatud, mis mul teadvuses ei olnud, aga need tõsteti vahepeal välja. Huvitavamad ja sobivama formaadiga neist rändasid minu toa riiulisse ja on esialgu sama huvitavad, nagu oleks need hiljuti ostetud.

Eile õhtul ja täna hommikul lugesin neid raamatuid, valides tervest hulgast välja ühe huvitavama peatüki köite kohta. Saaremaa kohta sain teada, et seal ehitati Esimese maailmasõja ning tolleaegse Saksa okupatsiooni ajal raudteed, mis oli kasutusel aastani 1940. Sakslastel pidid sõjakulud niigi suured olema ja siis veel hakkasid võõral maal raudteed ehitama. See peaks näitama, et nad lootsid maad pikemalt enda käes hoida. Viljandimaa kohta lugesin, et seal oli juba Nõukogude ajal olemas kultuurikool, mis ilmselt on praeguse ülikooli kolledži eelkäija. Järvamaa arheoloogia kohta kirjutati, et kultuskividel võib olla olnud lohke rohkem kui on säilinud. See ei tähenda, et kivi kasvaks ja lohud täituvad juurde kasvanud kiviga, vaid kivid vastupidi murenevad ja osad lohuga kohad võivad olla küljest murenenud. Kividest on pilte ka raamatus Kalevipoja paikade kohta. Selle eessõnas öeldakse, et rahvaluules ei ole regivärsilisi rahvalaule Kalevipoja kohta, vaid Kreutzwald on proosamuistendid värssideks ümber töödelnud. "Kalevipoeg" sisaldab küll muid rahvalaule. Raamatus Tartu muuseumide kohta öeldi, et vähemalt selle ilmumisajal tegutses ajakirja "Eesti Loodus" toimetus Baeri muuseumiga samas majas. Praeguselt Eesti Rahva Muuseumilt on aastaraamatuid nii vana kui ka praeguse muuseuminimega. Nendes köidetes on kirjutanud minu vanavanaema, vanaisa ja õde, samuti on seal kirjutatud minu vanavanaisast. Aga nüüd ehk asun taas ühe raamatu tervikuna lugemise juurde, mis juba varem pooleli oli. Vahepeal silmi puhates kuulan ka jõulumuusikat.

Vastase käik

Mängisin Tättega malet. Ta lõi mu viguri. Ütlesin, et see pole mingi käik. Katkestasin mängu ja läksin eemale. Pärast Martin seletas, et tegelikult oli vastane mänginud teooria järgi. Nüüd ütlesin, et tegelikult ta võis niimoodi mängida.

kolmapäev, detsember 23, 2020

Jõulureede

Täna hommikuks oli sadanud maha selle hooaja seni kõige paksem lumi. Varem oli olnud nii õhukest lund, et ma ei kohanud ühtegi kelgutajat, aga täna nägin kahte last, kellel olid kelgud käes, kuigi nad neil parajasti peal ei istunud. Teises kohas nägin, et kaks last olid ehitanud kaks lumememme ja veel viimistlesid neid. Imestasin, kuidas lapsed on jaksanud ehitada lumememmed, mis olid umbes nende enda kõrgused. Aga võibolla neid oli varem keegi aidanud. Oleme tähele pannud, et vaibakloppimist on vähem kui vanasti, ka vaibakloppimispuude arv on vähenenud, aga täna nägin, kuidas kaks inimest parajasti alustasid vaibakloppimispuude juures koos vaipade kloppimist. Lapsena olen õppinud, et vanasti pidi olema jõulueelne koristus juba toomapäevaks tehtud, aga täna veel mõned koristasid ja leidsin ka enda riiuli otsast liiga palju tolmu.

Täna tegime jõulupeo ette ära, varem kui tavaliselt. Meil olid külalised, kes enne küllatulekut andsid koroonaproovid, et oleks kindel, et nad meile nakkust ei too. Lugesin jõuluvanale luuletust, mille olin kooliajal ühte märkmikusse kirjutanud. Olin selle luuletuse vahepeal ära unustanud, aga oma asju ühest sahtlist teise kolides meelde tuletanud. Luuletust lugedes mul ühe koha peal keel komistas, aga märkasin parandada. Kommentaariks öeldi, et väga palju riime. Sain kingiks uue kampsuni, mis mul praegu juba seljas on. Vaatasin ka toodud fotosid.

Alam-Austria

Otsisin dokumentaalfilmi Alam-Austria liidumaa kohta. Esimene otsinguvaste osutus ajaloofilmiks. Sellel oli millegipärast pool pealkirja inglise ja pool saksa keeles, aga inglise keelt filmis ei kõlanud. Räägiti peamiselt saksa keeles, lavastatud kaadrites kõlas ka slaavi keeli. Teemaks oli 20. sajandi ajalugu. Filmi tegijatel tundus olevat kahju, et Austria-Ungari lagunes. Palju oli juttu sellest, et piirkond jäi pärast seda Tšehhoslovakkia piiri äärde. Öeldi, et koht, mis oli varem Doonau-monarhia keskel, asus nüüd riigi piiri ääres. Vahepeal käis jutt ühe konkreetse perekonna näitel. Kolm korda näidati lavastatud kaadrites selle perekonna ühte liiget erinevatel aegadel õmblusmasinaga õmblemas. Kahe maailmasõja vahelisest ajast mainiti Austria natside ja sotsiaaldemokraatide kokkupõrkeid. Kui Austria ühendati vahepeal Saksamaaga, olid paljud ka selles piirkonnas juubeldanud. Pärast Teist maailmasõda jagati Austria neljaks okupatsioonitsooniks, Alam-Austria jäi Nõukogude okupatsioonitsooni. Tean varasemast, et see ei kestnud väga kaua, aga filmis okupatsioonitsoonideks jagamise lõpu mainimist tähele ei pannud. Vahepeal oli kuuldavus halvem ka naaberkorterist kostvate koristamishäälte tõttu. Mainiti Tšehhoslovakkia 1968. a. sündmusi, millega seoses oli Austriasse saabunud palju põgenikke. Filmi lõpupoole öeldi, et keegi polevat teadnud, et Tšehhoslovakkias saabuvad Sametrevolutsioon ja kommunismi lõpp. Kuigi filmi nime järgi võiks mõelda, et Alam-Austria on madalam koht, oli ka seal mägesid. Mäed olid küll madalamad kui mõne teise Austria osa kohta käivates filmides.