Unenägudes olin ühes ühekorruselises majas ja otsisin koos vana naisega seinalt voolumõõtja näitu. Selle naise mees tuli Siberist tagasi. Talle ei meeldinud, et tema naine on minuga ühes ruumis, seepärast saatis ta naise majast minema. Kui naise elu hakkas läbi saama, tuli ta tagasi. Ta oli lahkudes võtnud kaasa ühe minu unenägude vihikutest ja selle vahepeal läbi lugenud. Nüüd oli tal vihik näpus ja ta tahtis selles kirjeldatut lavastada.
Teises unenäos ujusin üle Pühajärve otsa. Panin tähele, et kui varem olin ujunud koera, siis nüüd ujun konna. Hakkasin ujuma ka krooli. Seda oli laagris õpetatud, aga siis ma polnud seda proovinud, sest ma ei tahtnud, et vesi suhu läheks. Ujusin ka pikemat pidi Pühajärve ühest nurgast teise. Ma polnud kunagi selili veepinnale püsima jäänud, nüüd tuli mul mõte proovida seda korgiharjutust tehes selili keerates.
Kolmandas valmistusin bioloogia klassis magistritöö kaitsmiseks. Minu avakõne oli kirjutatud paberile lünkadega. Mul andis mõelda, millega lünki täita. Kui olin iga lünga jaoks midagi välja mõelnud, märkasin, et kõne esimene pool tuleb alles selle paberi all oleval paberil. Selle lünkade täitmist ma ei jõudnud välja mõelda, sest kaitsmine hakkas enne pihta. Olin kirjutanud paberile kaks luuletust. Pikema jätsin ma ette lugemata, et kõne liiga pikaks ei läheks, lühema lugesin. Püüdsin kõne pikkust arvestada tunde järgi, aga ei kontrollinud kellalt, kui kaua ma tegelikult rääkisin. Peale minu kõnet hakati esitama küsimusi. Mina olin keskmise rea teises-kolmandas pingis, ülejäänud inimesed istusid minu taga. Küsiti, kas ajakirjanikud ei võinud teenida välisriikide huve. Selle peale oli vastus, et Jannsen tegi küll sakslastega mingi lepingu. Öeldakse, et välispoliitika ei ole erakondlik, aga Euroopa Liitu astumise küsimuses olid olemas pooldajad ja vastased. Küsiti, kuidas otsus vastu võeti. Ütlesin, et rahvahääletusel ja peale seda Riigikogus liitumislepingu ratifitseerimisega. Keskmise rea viimases pingis istuv Kristina küsis, mille alusel saab rahvahääletuse tulemuse kehtetuks tunnistada. Vastasin, et mõned ütlevad, et sellega, et seaduses on öeldud, et rahvahääletus peab toimuma pühapäeval, tegelikult toimus esmaspäeval. Teised ütlevad jälle, et kui rahvas juba hääletama tuli, siis tema kui kõrgeima võimu otsus maksab. Selle vastu oli mul vastuväide, et keegi võib igal juhul hääletama minna, kui ka teised ei lähe. Samuti keskmise rea viimases pingis istuv Medijainen ütles, et nüüd jõudsimegi kolmanda teema juurde. Sellega ma ei olnud rahul, sest olin lootnud, et kaitsmine on läbi. Kõigile küsimustele ei saanud ma vastata, sest inimesed rääkisid läbisegi ja ma ei saanud rohkem kui ühte korraga jälgida. Uksepoolsest reast küsiti, et kas Niklus ja Tarto ei teinud sellepärast kampaaniat, et nad ei saanud e-maile saata. Sellele oli mul vastus, et võin öelda, et neil on mõlemal e-maili aadress olemas.
