teisipäev, juuli 19, 2005

Sodi

Täna on saanud teha piisavalt vaimseid ja paraja mõõduga füüsilisi harjutusi. Kuna kabeülesannetega olen alles raamatu alguses, siis lahendasin seda paremini kui maleülesannet, mis siis et palju vähem kogemusi on. Ainult üks vahekäik jäi iseseisvaks lahendamiseks mõeldud ajal tegemata. "Tunast" lugesin, kuidas Nele Rand kirjutas, et 14. sajandi Riia peapiiskopi põnevast elust annab tunnistust tema varade nimekiri. Vast uurijale teebki põnevaks, kui ta nii kirjutab, aga see ei välista, et piiskop ise võis olla depressioonis, kui seda tol ajal esines. Tema 100 raamatut ehk tegidki elu huvitavamaks, kui ta neid ise luges, aga mis põnevust annavad uhkemad riided? Järgmisel leheküljel tekitab kahtlusi väide, et raamatuid sai ta ulatuslikumalt koguma hakata, kui asus alaliselt Avignoni. Kas ta ikka mõtles enne, et seda raamatut ma endale ei võta, muidu ei jõua kaasas tassida? Ja kas ta teadis, et ta oli kindel, et ta sealt kohast enam ei lahku? Edasi vaatasin Kennedy inetu sõnastusega fraase ja kuidas 20. sajandil on mõtted keerelnud maailma hävitamise ümber. Kui president maailma õhku ei lase, tunneb ta ennast halvasti, sest arvatakse, et ta on arg. Vähemalt sõnades tuleb pidada suuri sõdu.