Uni külmaga väljas

Eile nägin esimest korda lompidel jääd ja täna on esimest korda sel sügisel hommikul lumi maas. Kui ma veel ei teadnud, et see maas võib olla, nägin unes maleturniiri, kus olin mitme vooru järel endiselt sajaprotsendilise eduga. Punkte polnud ära andnud ka Tiina S. Tema puhul sai seda seletada sellega, et ta on vanema klassi õpilane. Nüüd pidime omavahel mängima. Oli õhtu. Küsisin talt, millal me mängime. Ta ütles, et täna öösel, aga läks oma tuppa. Mõtlesin, et võibolla tahab ta mind ootama panna, et ma öösel üleval oleksin ja järgmisel päeval väsinuna mängima hakkaksin. Läksin magama ja ta ei tulnudki mind äratama. Järgmisel päeval ta ka mängima ei tulnud. Vaatasin turniiritabelist, et ma ei olegi enam esikohal, sest mõnel on rohkem partiisid mängitud. Paaril mängijal oli minust rohkem punkte ja paaril minuga võrdselt. Teised turniirist osavõtjad olid klassikaaslased, kellest ma pidin kõigist tugevam olema, sest nad polnud malega tegelenud. Ütlesin, et seda juhtub harva, et keegi hakkab mängima ja kohe oskab. Üks tüdruk, võibolla Pille P. ütles, et seda juhtub alati. Lisasin, et kõigiga seda ei juhtu. Meenutasin siiski, et keskkoolis soomlastega turniir läks mul halvasti ja jäin seal enamusele klassikaaslastele alla. (Seda soomlaste ja klassi turniiri või mälestust sellest olen korduvalt unes näinud, kuigi midagi sellist pole kunagi toimunud.) Aga nüüd olin malega juba kauem tegelenud, mistõttu selline asi ei tohtinud enam korduda. Mulle tuli vastane alles kolmandal päeval. See oli üks minust vanem mees, keda ma ei tundnud. Mõne käigu tegemise järel vaatasin lauale tähelepanelikumalt ja avastasin, et mul on juba vigur vähem. Küsisin vastaselt, kust tema nupp, mis minu viguri lõi, sai sinna, kus ta on. Ta ütles, et see on juba ammu seal. Otsustasin, et nii kiiresti ma ei alistu. Paari käigu pärast märkasin, et olen oma kuningatiiva vankriga käinud, aga ratsu, millega ma ei ole käinud, on mängu algusest peale nurgas vankri kohal olnud. Seega oli minu õnneks algseis valesti peal olnud ja mängima tuli hakata otsast peale. Kui nuppe uuesti peale panime, läksid need aga ümber, sest lauajalad ei olnud ühetasased. Proovisime seejärel nuppe peale panna teises kohas, aga seal kordus sama. Lõpuks panime malelaua põrandale, kus see ei saanud ümber minna. Aga siis märkasin, et see ei olegi õige malelaud, sest ruutude arv ei ole 8 korda 8, vaid suurem. Algul ütlesin, et peame mängima nii, et loeme kaks kõrvuti olevat ruutu üheks ruuduks, sejärel sain aru, et neid tuleb võtta koguni kolm.

Teises unenäos kirjutasin klassis 208 Toompere tunnis ajaloo kontrolltööd. Ivo rääkis viimases pingis valju häälega. Ütlesin talle, et äkki ta loeb veel õpikut ka ette. Selle peale proovisidki mõned õpiku välja võtta, aga õpetaja tegi sellele lõpu. Kontrolltöö teemaks oli 19. sajandi Ameerika neegrid. Et töö huvitavamaks teha, otsustasin tuua näite ilukirjandusest ja kirjutasin, et raamatu "Viieteistkümneaastane kapten" järgi olid Ameerika neegrid Aafrika omadest priskemad. Tahtsin kirjutada veel, et see võis juhtuda peale orjuse kaotamist ja võrdlus võis saada päriselt võimalikuks Libeerias, kuhu osad vabaks lastud orjad elama asusid, aga et praeguseks ajaks ei ole Libeeriast ka midagi paremat tulnud kui ülejäänud Aafrikast. Hakkasin minu kõrval istuva Sandri peale karjuma, et ma ei saa kirjutada, kui ta loeb mu pooleli olevaid lauseid. Läksin sellest rea keskel asuvast pingist ära esimesse pinki Andrese kõrvale istuma. Kirjutamine läks liiga aeglaselt, sest ma pidin vahepeal mõtlema, mida kirjutada. Toompere ütles klassile, et teised ka Sandri pealt kiiret kirjutamist õppida püiaksid. Kui kontrolltöö õpetaja käest tagasi sain, oli selle kahe esimese osa eest kummalegi pandud hindeks 5, kolmanda osa eest aga 3. Ma ei olnud rahul, sest nüüd tuli mu veerandi keskmiseks hindeks 4. Ütlesin, et kolmas osa pole üldse minu kirjutatud. Ma ei saanud aru, kuidas see oli juurde tekkinud.

Viimases unenäos kirjutati lehes, et teravilja teistmoodi säilitama hakkamise tõttu on teraviljaautod järjest kiiremini sõitma hakanud. Ühel juhil oligi kihutamise tagajärjel neli avariid juhtunud, aga ta ütles, et kindlustus maksis talle kahjud kinni ja tema polnud avariides süüdlane. Sellest sain aru, et teistel juhtidel on kihutaja liikumist raskem jälgida ja nii võivad nad kergesti ka ise midagi valesti teha ja süüdlaseks jääda.