Kont, lennuk

Nägin unes, et läksin kooli ja Toomemäe vahel ühest avausest sisse maa alla, kus istusin ühte seltskonda, kus vähemalt enamus inimesi olid mulle võõrad. Varsti tuli sinna avause poolt rahvast juurde, kes hakkasid eesolijatega võitlema. Püüdsin vastast lüia ainult rusikate pihta, et teda mitte vigastada. Tuli hakata minema mööda spiraali järjest sügavamale, et otsijad meid ei leiaks. Võtsin järjest kätte plaate muhkude ja lohkudega ja mängisin, kuidas lähen ühest sügavaima lohu kaudu järgmisele. Hakkasin mõtlema, et kas on õige alustada järgmisel plaadil liikumist samuti lohust, kui eelmisele lohule võiks järgmisel vastata just kõrgem koht. Lõpuks jõudsin maa-aluse käigu kõige esimesse ruumi tagasi. Seal oli mulle teada oleva nimega mees, kellega olin vist sisse minnes juba paar sõna rääkinud. Nüüd pidi ta mind paadiga välja viima. Ta hakkas sõitma üle vee, aga poolel teel näitas, et sain selles arvutimängus surma ja viskas koopa seesmisele kaldale tagasi minust järgi jäänud kondi. Klaus seletas, et see mees loeb need surmasaajateks, kes tema arvates ei ole liikunud mööda õiget trajektoori. Protesteerisin, et ma ei ole nõus, ma ei läinudki selle meheni välja, vaid väljusin koopast otseteed juba tagant kolmandal plaadil.

Nägin unes, kuidas nägin ajalehes fotot ooperis laulvast J. Lombist. Ma ei olnud kindel ja ei saanud fotost aru, kas ta on sama isik, keda mina tunnen, või keegi sama nimega. Mõtlesin, et võibolla on siiski olemas sama nimega laulja, kes tegelikult ongi see, kes linnavolikogusse kandideerib, ja Särgava eksis, kui arvas, et kandideerib meie tuttav. Mulle tundus, et võibolla ta tegelikult ei laulagi, vaid seisab niisama laval. Tuttaval Lombil oleks raske laulda, kui ta juba rääkides kokutab. Mulle hakkas siiski uduselt tunduma, et võibolla on Pille öelnud, et kuigi Lomp ei saa rääkida, saab ta laulda. Seisin teatri ukse taga. Teatrist tuli välja Joel, kes seletas, et laval on teine Lomp, aga poole etenduse ajal oli sisenenud ka tuttav Lomp, mis oli laval olijad ärevusse ajanud. Olin teatris, kuhu hilinemisega jõudsid veel Kati S. ja üks võõra nimega tüdruk.

Nägin unes, et hakkasin seda, kes oli minu kondi kaldale visanud, ise peoga üle vee teisele kaldale vedama. Klaus ütles, et ei tohi. Panin veetava kuivale, kus ta pidi surema, ja ütlesin, et ma pean talle näitama, et ma olen olemas. Klaus hakkas teda koorima. Kooriku alt lendas ta välja kellegi mesilase taolisena. See võis tähendada, et kui ta oli mind varem kiusanud ainult vees kalana, siis nüüd tahab ta mulle hukatust tuua ka kõikjal kuival maal.

Nägin unes, et oli sõda ja lendasime lennukiga koha suunas, kus pidime lahingusse minema. Vahepeal tundus mulle, et lennuk kukub alla, aga seda siiski ei juhtunud. Lennuk hakkas kiiremini lendama. Seletati, et see ei tule lennukist endast, vaid maa peal on vahepeal tehnika edasi arenenud, kust meie lendu kiirendatakse. Kui maandusime, siis võtsin kohe kaasa kõik oma kolm kotti, sest arvasin, et sõjaolukorras ei pruugi pärast olla aega lennukisse tagasi tulla. Tahtisn öelda kahele kaasas olevale ja väljuda jõudnud vennale, et nad läheks ja võtaks ka pere ühise koti, sest mul endal ei jätkunud selle jaoks käsi.