List, klubi, film

Mis ma siis täna unes nägin? Ühes unenäos igatahes kutsuti mind uude listi. Sain teada, et selles listis on suur osa klassikaaslasi, kes kirjutavad sinna sagedamini kui klassi listi. Pahandasin natuke listi nime üle, sest see oli eurolist. See ei meeldinud mulle esiteks selle pärast, et ma ei ole Euroopa Liidu pooldaja ja teiseks selle pärast, et see on teise listi nimega liiga sarnane. Mõtlesin, et neid saab siiski eristada, kui nimetada ühte eurolistiks ja teist euro-listiks. Andsin järele, öeldes, et tegelikult on Eesti mingis mõttes Euroopa osa. Rei käest kuulsin, et Laial tänaval on uus maleklubi, kus minu klass mängimas käib. See oli lahti iga päev. Läksin sinna ja nägin seal maletajaid Kuuskesid. Ei olnud selge ka, kas see on klassi klubi või kogu kooli oma, sest seal oli ka teiste klasside õpilasi. Õpetasin seal emale natuke malemängu. Asja tegi raskemaks, et kohal oli ka Sven, kellele arvatavasti ei meeldi, kui keegi koos oma emaga treenib. Näitasin emale ajutise vigurikahinguga avanguvarianti. Varsti tahtis ta ära minna. Mult küsiti, kas ma ei taha minna Kõigi mõtlemismängude MM-ile. Hakkasin arutlema, et bridži mängisin viimati aastal 1995 või 1996 (seega hästi ei oska), su doku ülesandeid ei ole ma elus ühtegi lahendanud, ja seal võib ka välja paista, et ma ei mängi isegi malet täiuslikult.

Teises unenäos sõitis filmitegemisauto, mis oli tuleohtlik ja kust lekkis tuleohtlikku vedelikku. Hakkasin vaatama ühte filmi kolmandat korda. Esimesel kahel korral ei olnud ma hästi aru saanud, sest tõlget ei olnud all, aga nüüd oli. Mulle seletati kõrvalt, et film räägib kahest vennast, kes mõlemad teevad filme, aga erinevaid. Üks neist oli oma hotellitoas, kui sinna tulid tema vanemad, kes leidsid sealt koledat pornograafiat ja hakkasid temaga selle eest pahandama. Kui mõlemad vennad ja nende vanemad olid kõik selles toas koos, ilmusid ukse peale veel mingid tüübid, kes tulistasid nende pihta tükk aega automaatidest. Vanemad said surma, aga kuigi pojad olid tulistamise ajal nende selja tagant välja vaadanud, ei saanud nad pihta. Ei olnud selge, kas sellepärast, et kuulid jäid vanematesse pidama või ei tahetudki poegade pihta tulistada, vaid tappa ainult vanemad, et pojad saaksid paremini filme teha. Kui see miljonäride pere oli kodus, sõitis nende maja ette auto, kust tuli välja noor naine, kellega üks neist abiellus. Üks majas olevatest vanematest inimestest küsis noore naise kohta: "Kas ta tantsida ka oskab? Kui ta siia tuleb, siis ta peab oskama". Naine hakkaski maja ees tantsima. Eelmistel kordadel seda filmi vaadates oli mulle tundunud õudne, et tema nägu on algul udune, aga sel korral ei tundunud.

Nägin veel unes, kuidas läksin vanaema poole, ja mõtlesin, kas tema kodu lähedal majade vahel keeramine teeb teed pikemaks või mitte. Peale selle veel, kuidas saatsin kirja jälle kokku saamisest ja oma ehmatuseks sain vastuse pealkirjaga "saame jälle kokku", aga ei tahtnud saada.