Kirjutan lenduritest

Öeldi, et romaani kirjutamiseks peab olema väga suurte teadmistega inimene, lendurite elust oleks väga raske midagi kirjutada. Mina arvasin, et alati saab teadmisi juurde omandada. Vastus oli, et midagi ei saa.

Tegelikult saaks lenduritest kirjutada raamatu ka selle põhjal, mida ma neist arvan ja mida nemad minu arvates minust arvavad. Need ufonaudid, kellest allpool on juttu olnud on ju ka omamoodi lendurid.

Lendurid suhtuvad minusse arvatavasti üleolevalt, sest nad on üleval pool. Selle testi järgi, mille üks tulemus ütles, et sobin psühholoogiks (sellest on luuletus), sobivat ma ka lenduriks. Viimaseks sobin enda arvates halvemini. Üks korrus tavalisest kõrgemale minnes on juba õudne alla vaadata. Seda kuuldes võib lendur arvata, et ta on minust nii mitme pea jagu üle, kui mitu korrust ta kõrgemal on. Seda raamatut lenduritest võiks alustada lausega, et iga lendur tahab elada viimasel korrusel, isegi kui ta seda ei tunnista.