Madu, äike, õppeasutus, sõda

Nägin unes, et endises linnaliinide bussijaamas on postkast nimega Blogmar. Programmeerisin sinna salaja sisse oma nime runnelsimo. Nägin seda iga kord sealt mööda kooli käies, aga teised inimesed ei pööranud sellele üldse tähelepanu. Lõpuks kustutasin oma nime jälle ära. Läksin korterisse, kus elas üks tähtis perekond. Nende laps oli madu, keda ma olin kasvatanud. Pere ütles, et kui ma seda madu kasvatanud ei oleks, poleks ma kunagi ühtegi naist kasvatama hakanud. Maol olid pea ja keha teineteisest eraldunud. Kuigi mind usaldati, ei osanud ma neid uuesti kokku panna. Pea ja keha olid erinevates tubades. Märkasin lõpuks mao turjal kasvurakke, mille abil ta võis endale uue pea kasvatada. Hakkas tekkima midagi punast, hirmuäratavat ja minu silmale liiga suurt. Küsisin emalt, mis see on.

Teises unenäos algas öösel äike. Läksin panin suure toa akna kinni. Isa tegi selle lahti tagasi. Läksin uuesti voodisse. Lõpuks mõtlesin, et ma ei ole läinud uuesti akent kinni panema sellepärast, et kardan välguga akna juures pihta saada. Selle mõtte peale tõusin ja läksin uuesti akent kinni panema. Kõndida oli raske, ja ma ei teadnud, kas kõnnin rohkem ärkvel olles või läbi une. Kui aken oli suletud, mõtlesin, et kuigi nüüd välk tuppa ei löö, võib toas tekkida keravälk. Tõnu jutu järgi oli Kadri öelnud, et tahaks kunagi keravälku näha. Mina ei tahtnud. Olin Waldorf-kooli õpetaja ja tahtsin õpetada lapsed malet mängima. Neile tuli öelda, et kes tahab harrastada malet spordina, peab tegelema ka mõne teise spordialaga, aga kes tahab harrastada mänguna, ei pea. Teine õpetaja küsis mult, kuidas lapsed nupud välja toovad. Vastasin, et toon neile ise nupud välja. Valgel olid avangus etturid d4, c3 ja b2, oda d3. Käisin veel lipu c2, vankri e1 ja etturi e4. Mustadega mängiv laps hakkas nutma, sest pidas malet liiga julmaks mänguks. Klaus tuli ja ütles, et Waldorf-koolis ei tohi sundust olla. Ta pidas kõiki võitlusmänge sundusega seotuteks. Kui ta oma tuppa oli läinud, karjusin talle järgi, et ta kustutaks tunniplaanist male tagant enda pandud tärni ära. Tärn tähendas kahjulikke asju. Kes malet mängida ei tahtnud, võis mängida klotsidega konstruktoriga. Henn ütles mulle, et ta pani konstruktorist maja kokku ja edasi ei ole sellega midagi teha. Ütlesin talle, et kui maja on valmis, siis mängigu selle majaga. Henn ütles, et seda ta teebki. Isa tuli ja ütles Tõnule ja mulle, et me läheksime ja ostaksime Tallinnast idast endale Simo-nimelised särgid. Mõtlesin, et lisaks Merko särkidele on siis ka Simo särke tegema hakatud. Tõnu ütles, et võib ju mulle ostma minna. Olime India ookeanil, kus käis maailmasõda. Mõned sõjajuhid tahtsid seal sõdimiseks paigutada vägesid esmalt Antarktikasse. Lõuna-Ameerikasse ei tahtnud sakslased oma vägesid panna, sest Atlandi ookean seostus neile lääneliitlastega.