Metsa ja malet

Nägin unes, kuidas läksin isa ja emaga läbi metsa. Nemad tundsid seal halba lõhna, mina ei tundnud. Lõhna võis nende jaoks tekitada maapinnal vohav kollane asi. Pidasin vajalikuks kiirendada sammu, et mitte võimalike mürgiste gaaside kätte lämbuda. Meid tulid hirmutama loomad, kellest ma ei teadnud kindlalt, kas nad on hüäänid või šaakalid. Jõudsime majja, kus ema küsis vanadelt inimestelt, miks nad meie tallu külla ei tulnud. Üks vana naine vastas, et see on nende küla ja nemad küll kunagi kogu külarahvast enda poole kokku ei kutsu. Hüäänidega läksid võitlema hüäänipoisid. Seisin maantee ääres, tahtsin Tartusse tagasi sõita ja lootsin selleks mõnda bussi tabada.

Nägin unes, kuidas olin teises linnas võistlustel. Enne mängu vaatasin majutuskohast teooriaraamatust oma avangut. Peatükk algas tervikliku partiiga, selle järel tulid variandid. Vaatasin partiid. Selles tekkisid huvitavad seisud. Kui olin sellega lõpetanud, soovitas Rei mul ka variante vaadata, aga seda ma ei teinud, sest nagunii poleks kõike jõudnud. Raamatus oli juttu muuhulgas kahest avanguteoreetilisest probleemist, mis keegi kunagi kindlatele turniiridele teistele lahendamiseks kaasa tõi ja mida siis mitmes partiis uuriti. Rei küsis, et kas ma tean, et Reti suri juba aastal 1920. Vastasin, et ei tea, aga ma lugesin tema artiklit, millest ma ei taha rääkida, aga soovitan lugeda. Läksin mööda ühest teise linna malet mängivast tüdrukust. Mõtlesin, et ma ikka viin veel tema näo ja nime kokku. Analüüsisime ühte partiid. Rei soovitas plaani, mis mulle endale ei olnud pähe tulnud, et minna kuningaga vastase nuppude juurde. Kuid ta ütles ka ise, et siis ei ole kuningat kahjuks millegagi kaitsta. Mängisin turniiripartiid. Oli tehtud 21 käiku ja leidsin, et mu seis on läbi. Ma ei viitsinud minna mängulaua juurde vastasele teatama, et alistun, vaid ütlesin seda kohtunikulaua juures kohtunikuks olevale Reile. Seletasin ka, mida vastane teha saab. Vastane sai teada, et ma alistusin ja läks mänguruumist minema. Kuulsin, kuidas ta kellelegi midagi naerdes räägib. Tundus, et ta võib naerda selle üle, et ma sellises seisus alistun, proovimata mängu pikendada. Aga leidsin, et tema ei peagi nägema, kuidas ta võita saab, piisab sellest, et mina tema võidukäike näen.