Läbi mitme unenäo

Täna jäid asjad üldiselt eelmistest kordadest halvemini meelde, aga midagi siiski. Reisisin kaardil mööda Vahemere rannikut. Õpetaja Maimre küsis, mis tööd keegi teeb. Kristjan G. ja Peep vastasid viimaste hulgas, et töötavad pakikandjatena. Mina pidin järgmise ja viimasena vastama, aga ei mäletanud täpselt, millega ma tegelen. Ütlesin, et teen umbes seda sama. Teises unenäos mäletasin, et töötan posti laiali kandjana. Siis tuli mulle meelde, et olen kandnud posti ainult oma majja ja sellestki tean ainult oma trepikoja uksekooodi. Põhiline aeg oli kulunud hoopis ajalehtede bibliografeerimisele. (Istusin tänava serval ja kirjutasin uutest ajalehtedest pealkirju välja.) Ma polnud kindel, kas see oli töö või meelelahutus. Mõtlesin, et mõnel perioodil on inimesed kiilad, teisel hästi karvased, aga see avaldab ühesugust mõju. Viimases unenäos tegelesin hoopis muusika kokkulindistamisega. Lindistamisvõimaluste pärast pidi vastasega võitlema. Tegin oma võimalustele kaitsekihte ette. Ma ei teadnud, kas ühel käigul tohib lüia terve vastase kiht või ainult tükike sellest. Siis leidsin võimaluse, kuidas saan kõik oma cd-d ja kassetid järjest täis lindistada, ilma et vahele segatakse - võtan neid järjekorras. Panin neid üksteise järel masinasse sisse ja vajutasin salvestamise nuppu. Mõtlesin, et mängult on masin muusikat täis. Kui olin jõudnud kassettideni, siis ehmusin, et võibolla ma lindistan neilt hoopis muusikat maha ja tühjust asemele. Siis oleks pidanud kantrimuusikat täiesti nullist peale koguma hakkama. Loodetavasti vähemalt cd-dele lindistamine ei mõjunud. Hakkasime kontrollima.