Pikk unenägu

Nägin unes, et meil oli koolis suur aukudega mängulaud, umbes nagu rendžu oma. Nupud olid kõik ühesuguse kujuga, aga mitmes erinevas värvis. Tegin Erikule ettepaneku hakata nendega mängima mängu, kus igal värvil on kindla malenupu käimisviis. Ainult et neid nuppe oli palju rohkem kui males. Erik pidi endale saama tumedamad ja külmemad värvid, mina heledamad ja soojemad. Sama värvi nupud koondasime enne mängu algust laual suurtesse gruppidesse. Leppisime kokku, et mäng lõppeb sellega, kui ühe mängija nupp tungib vastase taharuumi ja käib selle keskel olevasse suuremasse auku.

Nägin unes, et rääkisin koolis ärimehe kuuldes, et sain isalt suurema summa raha, ostan selle eest mingi asja ja pärast annan ostmisele kulunud osa saadud summast tagasi. Pärast rääkisin, et ärimehele see jutt meeldis, sest see näitas, et rahal on likviidsust. Edasi mõtlesin, et seda ärimehe arvamust ma internetti ei kirjuta, sest see ei ole tekkinud unenäos, vaid selle olen ise hiljem juurde mõelnud. Unenäos juba nii keerulist mõistet nagu likviidsus ei esine. Raha, mis mul enda kätte jäi, pidin ema soovil kulutama uute jalanõude ostmiseks. Ta arvas, et minu praegused jalanõud on liiga õhukesed. Sellest ma ei saanud aru, sest need olin ma ka hiljuti tema enda soovil ostnud. Peale selle ma ei saanud üldse aru, mis õigusega ta otsustab, et mina endale midagi ostma pean. Ja need liiga õhukeseks peetud saapad olid minu arvates ka talvel kandmiseks mõeldud. Olin käinud arstile ühtesid laike näitamas. Arst oli nõudnud, et ma neid hiljem uuesti näitama läheksin, aga mina ei hakanud ühe punkti pärast minema, kui mul oli tegelikult kogu keha laikudega kaetud. Mul oli natukese aja eest üks purihammas logisema hakanud. Nüüd tuli ta mul üldse suust välja. Selle külgedel tundus olevat auke. Aga nägin peeglist, et tekkinud tühik kõrvalolevatel hammastel mingeid auke ei paljasta. Ma ei teadnud, kas ära tulnud hammas on veel piimahammas. Võimalik oli ka, et see oli jäävhammas, sest olin nii vana, et mul ei saanud enam piimahambaid olla. Siis oleks mul jäänud elu lõpuni suhu tühi koht. Tegelikult mõtlesin sinna panna valehamba. Aga peeglist nägin, et tegelikult oli mul äratulnud hamba all juba uus hammas. Imelik tundus, kuidas vana hammas oli saanud nii kaua suus püsida, kui uus hammas juba nii suur oli. Rääkisin Hennule, et kui mina olen hamba suust tuleku üle uhke, siis samamoodi tundis sellise asja ülle uhkust raamatu "Ferdinand Vahva" peategelaseks olev koer. Hakkasin seda raamatut riiulist otsima, aga võtsin välja hoopis teise. Ema tuli ühe oma klassiõe poolt. Neil oli hiljuti olnud klassikokkutulek ja nüüd käis ema juba mitu päeva järelüritustel. Mõtlesin, et kui minu klassikokkutulek oli, siis mina sellistel järelüritustele ei läinud. Ott läks juba põhiürituselt vara ära ja teda ka hukka ei mõistetud. Klassikokkutulekul oli Ingrid imestanud, et Peeter ei tundnud teda ära. Võibolla olin mina selle peale öelnud, et mina ka teda kohe ära ei tundnud. Igatahes seal pidi neid rohkem olema, kes kõiki ära ei tundnud. Ema oli selle oma klassiõe pool käinud kaks korda järjest. Esimesel korral oli ta rääkinud Hennu lõpukirjandist, mille eest Henn esimesel korral ebaõiglaselt vähe punkte sai. Siis küsis see naine seda kirjandit näha. Teine kord läks ema talle seda viima. Siis see naine vist ütles, et oleks tulnud veel vähem punkte anda. Raamatu, mille ma riiulist võtsin, olin hiljuti läbi lugenud, aga mulle oli sellest nii vähe meelde jäänud, et hakkasin uuesti lugema. Sel korral mõtlesin paremaks meeldejätmiseks iga lehekülje kohta midagi üles kirjutada. Tegelikult olin ma koolis selle raamatu lugemiskontrolli edukalt ära teinud. Lugemiskontrollis olin kirjutanud, et kahes viimasena läbi lugeda kästud raamatus on mõlemas tegemist pühakuga. Küsitud oli ka, mitu korda naistegelane Inglismaalt põgenes. Olin vastanud, et üks kord, sest mäletasin kindlalt, et Dumas tegelased jõudisd musketäride sarja hilisemas raamatus vaid üks kord Inglismaal käia. Nüüd tuli mulle meelde, et tegelikult nad käisid "Kolmes musketäris" ka juba Inglismaal. Hakkasin raamatut teist korda lugema esimesi alajaotusi vahele jättes, alustades lugemist alles põhiteksti algusest. Kuigi see oli unenägu, eristasin kõiki leheküljele kirjutatud sõnu. Mul läks järg käest, hakkasin seda viimasena loetud sõna järgi uuesti otsima, aga ei leidnud seda enam üles. Mõtlesin, et kui ma otsimist ei lõpeta, võin üles ärgata. Nii ma enam rohkem ei otsinud, vaid lugesin edasi juhuslikult realt. Nägin raamatu tegelasi piltidena. Õpetaja ütles mulle kõrvalt, et kui ma nii aeglaselt lehte keeran, on see ebaefektiivne lugemine. Selle peale ütlesin, et ma olen maailma parim lugeja ja kui mõni õpetaja selles kahtleb, siis ma annan talle vastu lõugu. Hakkasin kartma, et keegi võis seda lauset kuulda. Näidati suusatamist. Teisel kohal olev võistleja naeris, sest ta nägi, et esikohal olija on juba väsinud. Varsti ta läkski sellest mööda. Tuli tee pööramise koht. Selle koha tundsin ma ära. Ainult mulle oli üllatuseks, et edasi kulges rada jõe kõrval. Jõgi oli lahti. Keeramiskoha kõrval oli jões kolm päästepaati, mis pidid aitama suure hooga jõkke sõitvaid suusatajaid. Edasi tuli liidrile vastu paat, mis vedas varusuuski. Liider vahetaski suusad ära, sest senised olid hakanud lund alla võtma. Tal oli juba nii suur edumaa, et suuskade vahetamise ajal talle keegi järgi ei jõudnud. Aga ta oli pettunud, sest uued suusad libisesid küll paremini, aga mitte nii hästi nagu eelmised suusad alguses. Varsti oli ta finišis. Ta põgenes sealt rahva eest koos naispühakuga. Finišisse jõudis ka enne selja taha jäetud paha suusataja. Lugesin seda kõike ajalehest, keerates järjest uusi lehekülgi, kus algasid uued artiklid. Tundus, et selles unenäos kujutlen ma ise selliseid artikleid, nagu ma näha ootan. Mõtlesin, et siis võib seda vist juhtuda ka ärkvel olles. Võitja ja naispühak läksid ühele rõdule, kus nad hakkasid kordamööda laulma. Naine laulis, et ta on nii Jumalaema kui ka Jumala tütar. Mõtlesin, et see laul on nagu minu kirjavahetus Helinaga - lõpuks võib selguda, et kõik kirjutatu oli vale, aga siis ei ole ka midagi katki. Jälitajad lähenesid. Naispühak muutus seetõttu kivikujuks ja kadus seina sisse. Ajalehe tagumises osas oli artikkel, mis rääkis, et selle paha teiseks jäänud suusataja paha riik valmistab endale ühel teisel spordialal ka suurt tähte ette. Kõrval oli artikkel veel hullemast riigist - see kohtles oma sportlasi nii karmilt, et neid oli seitse tükki korraga saunas surma saanud.