Ajaloos on ajast jälg,
kui ühte rahvast piinas nälg;
keset seda kriisi
sõi Hiina moodi riisi.
Sel ajal selle pinna tõus
suurt muret tegi hinnatõus.
Rahast pungil taskutega
toime tuldi raskustega.
Kaup kaotas iga kõlblikkust,
sai vorstisiga võlgnikust.
(Selle luuletuse idee ja esimesed katked tekkisid vist unenäos, vähemalt olid mul veel silmad kinni. Kes ei märganud, siis idee seisneb selles, et igas riimis on üks silp eelmisest rohkem.)
laupäev, juuli 08, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar