Nägin unes, et suusatasin ilma keppideta ja suusad olid ka jala külge kinnitamata. Suusad libisesid jala alt ära ja väga kaugele. Jooksin neile teele ette, aga nii kaugele nad siiski ei libisenud. Läksin nende suunas. Kõigepealt kaevasin lume alt välja ühed võõrad suusad, siis leidsin ka enda omad. Nüüd arvasin, et suusk tuleb ikkagi jala külge kinnitada, muidu ei saagi neid alt kaotamata pöördeid teha, kui neil hoog sees on. Läksin ja seisin keldri ukse ette. Keegi tahtis keldrist välja tulla. Kui eest tulin, selgus, et see on Bristol, kes oli arvanud juba, et ta on luku taha pandud. Ta rääkis, kuidas ta minu kohta raamatut kirjutab. Tal pidid tegelased riiulis olema ja ta pidi neid lõputult viimistlema.
Nägin unes, et Lepikson oli öelnud, et politseinikud on purjus. Selle peale oli kohe arvatud, et ta on ise purjus ja teda taheti karistada. Minu arvates võis ta rääkida ka läbi une, aga seda võimalust ei usutud, sest öeldi, et Lepikson ilmutas "liikumisega aktiivsust". Uuriti veel, millest ta oli inimestega rääkinud. Kirikuõpetaja jutust tuli välja, et ta maksab Soome kirikule iga päev suurt maksu. Üks mees ahhetas selle peale. Mina järeldasin ka, et siis on kirikuõpetaja ise süüdlane, sest maks on ebaseaduslik, kuna luteri kirikud on igal maal teise maa omast sõltumatud. Aga kirikuõpetaja ei saanud sellest aru. Ahhetanud mees küsis talt veel, kas ta täna pühapäeval väljas on käinud. Kirikuõpetaja ütles, et on küll. Mees ahhetas uuesti, sest pühapäeviti ei tohi kirikuõpetajad seda teha. Kirikuõpetaja esitas täpsustava küsimuse, kas küsimus oli õues või käimlas käimise kohta. Aga sellel ei olnud tähtsust. Ema ja Pille näitasid, et mulle on keegi saatnud kingituseks uue malelaua nuppudega ja mööblit. Algul olin uhke, et mulle midagi saadeti. Aga kui küsisin kõike näha ja nad ei näidanud, siis läksin vihale ja rääkisin, et kui see on minu oma, pean seda nägema ja see kingitus ei ole õige asi. Lõpuks sain aru, et tegemist on unenäoga. Ma ei viitsinud enam midagi teha, sest kõik tundus nii tavaline.
Nägin unes, et inglise keele tunnis pidi laulma. Algul pidid laulma kõik koos, seejärel kahekaupa. Kristjan K. ei laulnud, kui tal kästi. Kalme ütles talle sellepeale, et ta on töövihikus koduse töö oma isal ära teha lasknud. Laulmise ülesanne suunati edasi minule. Mina ka ei laulnud. Kalme küsis, et ma näitaks, mis mul jälle kodus tehtud on. Täna olin erinevalt eelmisest korrast töövihikusse koduse töö ära teinud. Mõtlesin, et võibolla olen tagantjärele eelmise korra kodutöö ka ära teinud, aga lehte tagasi keerates nägin, et see oli siiski pooleli. Kalme küsis mult, mis ma arvan, kui kaugele ma jõuaksin, kui ma üldse ei õpiks. Vastasin, et ma olen ikka kogu aeg natuke õppinud. Ütlesin, et kui piirduda ainult tunnis käimisega, võib juba kooli lõppu välja jõuda. Kalme avaldas selles suhtes kahtlust. Ütlesin, et mõnes koolis igatahes võib.
laupäev, juuli 22, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar