Rikas mees. Trennis.

Unenäos toimus Riigikogus hääletus, kus Res Publica hääletas teistest parteidest erinevalt, aga Ene Ergma jättis hääletamata. See oli sellepärast, et ta tahtis preisdeniks saada. Ütlesin, et nüüd ma teda presidendiks ei vali, sest toetasin teda ainult Res Publica seisukoha pärast hääletusel olnud küsimuses. Rääkisin, et ma kardan, et Indrek Toome valitakse kunagi uuesti Riigikokku. Rääkisin, et kui talle kuulub kõrghoone, siis on sellel ka suured ülalpidamiskulud ja see võib pankrotti minna. Arutlesin edasi, et tegelikult ei lähe, sest ta ehitab neid juurde. Indrek Toome juurde läks üks noor mees, kes rääkis, et ta tahab ka endale kunagi kõrghoonet saada. Ta pistis Toome nina alla paberi, et Toome alla kirjutaks, lepingu sisu oleks ta kirjutanud juurde alles pärast allkirja saamist. Nüüd oli see rikas mees hoopis Siim Kallas. Kallas kirjutas nii enda kui ka paberi andja allkirjad ja ka lepingu sisu, selliselt nagu talle meeldis. Allkirja oskas ta väga täpselt järgi teha. Seejärel hakkas ta märki viskama. Ta ütles, et viskab alati täiesti täpselt. Tal ei olnud eesmärgiks visata märklaua keskpunkti, vaid selle sees olevatesse ümmargustesse aukudesse. Praegu viskas ta algul mööda, aga seejärel hakkasid visked tõesti täpselt minema. Enne järgmist viset ütles ta, et nüüd viskab ta nii, et nool tungib märklaua ülemisest otsast sisse ja tuleb alumisest uuesti välja. Ma ei jäänud seda viset ootama, vaid läksin ära.

Teises unenäos läksin maletrenni. Rei ütles, et raamatupoes on müügil Dostojevski 16. köide. Küsisin, kas Dostojevski raamatud moodustavad siis terviku. Rei ütles, et moodustavad küll. Küsisin, kas selle pealkiri oli midagi märkmetega. Rei kinnitas ka seda ja ütles täpse pealkirja. Hakkasin arvutiga mängima. Arvutis olid kõik programmid sellised, mida võis võita. Võitsin ka selle mängu. Ütlesin, et see on absurdne, kui arvuti on inimesest nõrgem. Seejärel panin lauale ajakirjast diagrammseisu. Hakkasin tõstma sellele järgnevaid käike. Varsti märkasin, et mul peab seis valesti peal olema, sest ühel poolel pole üldse kuningat. Hakkasin otsima uuesti diagrammi, et seis õigeks panna, aga ei leidnud seda enam. Ütlesin teistele pere liikmetele, et arvuti võitsin ära, aga ajakiri on minu jaoks praegu liiga keeruline. Lisasin, et see ongi väga keeruline lõppmäng. Nad hakkasid mult küsima, milline nupp laual tähendab millist. Need nimelt ei olnud tavalise kujuga, vaid kabenuppe meenutavad. Kui ütlesin ühe nupu kohta, et see on ettur, võttis Pille selle laualt ja ütles, et ta teab, mis sellega teha. Ta sõi selle ära. Mõtlesin, et see ei ole vist hea, sest nüüd ei ole üks nuppude komplekt enam terviklik. Aga Pille mõtles nähtavasti, et siin on niigi palju nuppe. Ta oli harjunud, et kodus võib piparkoogid ära süia.