Asjad moonduvad teiseks

Nägin unes, et kõndisin diagonaalis üle lageda maa. Jõudsin järgi mööda selle serva kõndivatele inimestele. Nad olid tuttavad, aga läksin neist mööda. Sisenesime majja, kuhu pidime laagrisse jääma. Laagris olid tuttavatest Taago ja Tuuli. Seisin maja kõrval ja pistsin aknast sisse kooritud puuvilja. Nii hakkasin korraldama tuurniiri, millest eelmine kord laagris olles olin mõelnud, aga ei olnud teoks teinud. Turniiril pidin mina otsustama, kes kellega mängib. Esimesena panin omavahel mängima tüdrukud. Majas sees vaatasin kõrvalt, kui T. Parts näitas, kuidas ta oli mänginud. Mõlemad pooled tõstsid nuppe liputiival ja Parts kaotas. Rei ütlles talle, et võitmiseks tuleb tugevaid käike teha, aga tal olid kõik käigud nõrgad. Mängisime õhupallidega. Mäng seisnes selles, et tuli oma õhupalliga puudutada teise mängija õhupalli, nii et üks neist läheb katki ja võidab see, kellel jääb terveks. Tegin kohe kahe-kolme nõrgema mängija väiksed õhupallid katki, seejärel läksin suuremate ja tugevamate õhupallide hulka, milline oli ka minu oma. Igal kokkupuutel pallid ei purunenudki. Minu pall polnud päris ümmarguse kujuga. Suundusime kõik toast õue.

Nägin unes, et kell oli palju ja ma olin unine, aga tahtsin sellest hoolimata enne magamaminekut natuke "Eesti Päevalehte" lugeda. Hakkasin sealt lugema ühe luulekogu arvustust. Selles oli öeldud, et järjest rohkemate luulekogudega antakse kaasa CD, millel autor loeb luuletused ka ette. Mõtlesin, et mina seda ei tee, sest mulle meeldib vaikus. Kartsin, et avalikkes kohtades võidakse need CD-d mängima panna. Arvustus oli väga üldsõnaline. Sellest ei saanud raamatu kohta midagi sisulist teada. Võtsin kätte pastaka, et teha arvustuse juurde märkusi, kuigi ma tavaliselt lehte ei sodi. Arvustuse lõpupoole oli kirjutatud, et Eestis oskab luuletada ainult 20 noort, ülejäänud kahjustavad luule mainet. Mõtlesin, et autor mind nende 20 hulka ei arva, sest ma ei kirjuta roppusi. Kirjutasin arvustuse alla selle autori nime kõrvale: "VÄGA KEHV ARVUSTUS". Olin seda lugenud väga unisena, nii et ei olnud suutnud iga lause mõtet jälgida. Nüüd unisus taandus ja sain selle selge pilguga uuesti üle lugeda. Nüüd oli tegemist malepartii lõpuga. Pooltel oli nuppe võrdselt, aga must hakkas võitma. Põhjuseks oli, et tema laagris liputiival oli suur leinaraam, mistõttu valge liputiiva etturid keeldusid edasi minemast. See pani valgeid nuppe juhtiva mehe vihast vahutama. Aga ta võttis veel viimase jõu kokku, et viia kaks vigurit liputiivalt kuningatiivale musta edasitungi takistama. Läksin köögist tuppa. Seal nägin riiulis Rauna raamatuid, osad neist väga paksud. Raun oli andnud mulle kolm erinevat oma raamatut, igaühte neist kaks eksemplari. Ühe eksemplari olin küll saanud nii, et Raun ütles, et ta juba andis mulle selle, mina olin selle ära unustanud ja ütlesin, et ei andnud, nii et ta andis ühe juurde. Ma polnud ühtegi neist raamatutest lugenud. Oli öö. Läksin oma tuppa, et varahommikuseks kooliminekuks ranits ära pakkida. Aga ma olin nii unine, et ei jaksanud seda teha. Otsustasin, et enne magan natuke.