Terviku moodustavad unenäod

Nägin unes, et koolis oli itaalia keele tund. Ma polnud eelmisel õppeaastal ainukesena itaalia keele õpikut saanud, sest mulle polnud jätkunud. Nüüd olid teistel käes samad õpikud ja mul polnud endiselt. Küsisin õpetajalt, kelleks oli Paesalu, kas tal on nüüd tekkinud mõni ülearune õpik. Ta andiski mulle ühe, aga mitte samasuguse nagu teistele. Minu pinginaabril Toomal ei olnud ka õpikut. Sain mõnest sõnast juba aru, näiteks sellest, et "ich" on "mina" nagu saksa keeleski. See tuli sellest, et sakslased ja itaallased olid mõlemad kuulunud Saksa-Rooma keisririiki. Õpetaja arvas, et ma ei oska üldse itaalia keelt. Seletasin talle, et oskan küll, sest ma olen ladina keelt õppinud ja kirjutasin magistritöö Itaalia kohta, nii et pidin vähemalt itaaliakeelstest raamatupealkirjadest aru saama õppima. Ühel tüdrukul kästi õpikust mõned laused tõlkida. Ta ütles, et tema ei pea itaalia keelest aru saama. Ütlesin talle vastu: "Vaata konteksti järgi, siis saad aru. Loe lauseid mitu korda."

Järgmises unenäos oli järgmine päes ja uus itaalia keele tund. Piret P. pidi tahvlile lauseid eesti keelest itaalia keelde tõlkima. Talle see ülesanne ei meeldinud. Õpetaja küsis, kas ta vihkamist ka väljendab. Kui ta oli kirjutamisega lõpule jõudnud, käskis õpetaja minna minul tahvlilt vigu parandama. Küsisin, et miks just mina, ma olen vähem aega itaalia keelt õppinud, ma ei tunne grammatikat. Sõnavara ma oskaksin parandada, aga selles Piret nähtavasti vigu ei teinud. Õpetaja andis mõista, et ma eksin. Nüüd nägin, et ühe õ-ga sõna, millist tähte itaalia keeles ei ole, on Piret tahvlile tõesti eesti keeles kirjutanud. Läksime järgmiseks ruumi 119, kus pidi tulema tund õpetaja Rootsiga. Selles ruumis olid lauad paiknenud varem ringikujuliselt, aga nüüd olid pandud üksteise taha ridadesse. See mulle meeldis, sest siis sain kellegi selja taha varjuda.

Järgmises unenäos silitas raamatu peategelane raamatu lõpus hommikul hukatu nägu. Peategelase naine veel magas. Siis tundus, et hukatu on veel elus ja hakkab mööda konstruktsiooni maapinnalt üles peategelase juurde ronima. Taipasin, et raamatu keskmiste peatükkide itaalia keele tunnid olid peategelase unenäod, mis tekkisid pärast seda, kui teine tegelane madalamasse seisusesse kuuludes võõrkeele õppimise eest hukati. See raamat oli minu enda kirjutatud. Tahtsin kohe uut kirjutama hakata. Nüüd teadsin, kuidas seda teha - kirjutada õhtuti üles, milliseid huvitavaid unenägusid ma tahan näha kirjavahetuse, oma maade ja kamba asjade kohta, järgmisel päeval kirjutan üles, mida ma tegelikult unes nägin ja mis unenägudele järgnenud päeval tegelikult juhtus.