Vangid

Olime vanglas. Leidsin, et kui Viiralt vanglas ei oleks, siis ta tegeleks vist kunstiga vähem. Üks vangivalvur näitas meile akent, mille kaudu sai vanglast põgeneda. Kui ta oli eemaldunud, põgenes kohe kunstihuviline vang. Järgmistena lahkusid kaks kirjandushuvilist vangi. Kõik vangid põgenema ei hakanud, sest nad tahtsid edasiste probleemide vältimiseks välja pääseda seaduslikul teel, milleks neil tuli oma aeg ära istuda. Aga vanglas oli ka üks nii verine kurjategija, et tema nahal oli verd. Tema põgenes. Vangivalvurid saatsid ise kaks vangi vabadusse, et nad sellele verisele kurjategijale lõpu peale teeksid. Ülesanne täideti ja verine kurjategija uputati lähedal asuvasse laukasse. Seejärel pöördusid ülesande saanud vangid vanglasse tagasi. Vangla uksel oli valve, millele tuli seletada, et tegemist oli ajutise ärakäimisega.

Vahetasin ühe tüdrukuga kirju saksa keeles, sest ta oli sakslane. Mõtlesin talle kirjutada, et ta saadaks mulle minu kirjade keelevigade parandusi. Enne kirjavahetuse algust oli see tüdruk käinud koos mitme uue õpilasega minu klassis, aga ainult lühikest aega. Sel ajal ta polnud mulle veel meelde jäänud. Nüüd mõtlesin teistele klassikaaslastele rääkida, et kuigi selle tüdrukuga olen samas klassis käinud kõige lühemat aega, tunnen teda tänu kirjavahetusele klassikaaslastest kõige paremini. Olin kooli riidehoius. Sidusin kingapaela. Ma ei teadnud, kas õige on kirjutada Fašistlik Partei või Fašistlik-Demokraatlik Partei. Seetõttu tegin paela mitu korda uuesti lahti. Ma ei teadnud, milline sõlm tuleb teha juhul, kui partei nimetuses sõna "Demokraatlik" ei ole. Aga lõpuks leidsin, et sõlm ei tähendagi partei nime, vaid paela kinnipanekut. Riidehoidu saabus rühm poisse. Küsisin neilt, kuhu need läksid, kes on juba riidehoiust lahkunud. Poisid vastasid, et see on vale küsimus, ma pean koju minema hoopis koos nendega. Riidehoiust lahkunud olid tüdrukud.

Pidin joonistama pildi sellest, kuidas isa mulle köögi ukse juures prahti suhu topib. Kui pilt valmis oli, käkerdas isa selle kokku ja tahtis koos ühe teise paberiga ära visata. Hakkasin seda hüsteeriliselt takistama. Ütlesin, et isa ise avaldab enda joonistusi raamatutes. Minu joonistused ei ole halvemad. Minu luuletused on ka isa luuletustest halvemad ainult selle poolest, et ülitundlikku inimest võib minu luuletuste rütm häirida. Sisu poolest nad ei ole halvemad. Ise ma ülitundlik ei ole, nii et minu jaoks ei ole minu luuletused millegi poolest halvemad.