Loomakarjad

Kõndisime üle heinamaa, kui sinna tormas kaks loomakarja - lehmakari ja hobusekari. Meil oli oht nende jalgade alla jääda. Tuli mõte minna puude vahele varju, aga sinna me poleks võibolla jõudnud. Seetõttu istusime hoopis selga inimkujulistele hobustele, keda teiste hobuste hulgas leidus. Need inimesed olid hobusteks hakanud sellepärast, et nende arvates oli hobusena parem surra kui inimesena. Prantsatasime ülikooli peahoone ette. See võis hoones viibivaid tähtsaid inimesi segada. Meil oli kergendavaid asjaolusid, aga need ei pruukinud piisavalt kergendavad olla.