Laua ääres

Meile tuli külla vanaema. Arvatavasti olid teda saatnud Vene sõdurid. Vanaema hakkas meile rääkima uudist, et ühte meie sugulast kahtlustatakse aastatetaguses mõrvas. Tegelikult oli see lugu meile tuttav. Isa ütles, et tal on tervis halb ja ta ei kannata kõiki teemasid. Istusime ümber laua. Pille ütles mulle, et ma mängin diktaatorit, sellega et ma laua otsas istun. Selle eest ma tegin Pillele midagi, mille eest isa mind korrale kutsus. Ütlesin isale, et Pille pole üldse vihane. Aga selgus, et Pille ikkagi on vihane. Seetõttu ma lahkusin sellest lauast ja läksin üksi kööki sööma. Köögis olid veel mõned vennad. Tõnu muutus väga kurvaks, et ma ühe taime täiesti ära sõin. Mina arvasin, et seda taime on veel, aga Tõnu selgitas, et allesjäänu on üks teine taim. Plaksutasin käsi. Selle peale hakkas tunduma, et Tõnu üks kõrv kaotas kuulmise. Aga kui kontrollima hakkasin, siis varsti kuulsid jälle tema mõlemad kõrvad. Tõnu muutus rõõmsaks.