Nägin internetis nime, millest ma teadsin, et seda saab kasutada ainult üks minu klassivend. Nüüd sain aru ka sellest, et olen lugenud rohkem tema erinevaid blogisid erinevate nimede all. Samuti sellest, et ta peab elama läheduses. Läksin tema aeda. Ta oli seal koos oma noorema venna või pojaga. Rääkisin, et leidsin tee siia nii, et minu blogi alumises servas on kogu aeg näha kaks nime, mis seal vahetuvad. Sinna ilmus ka klassivenna nimi. Klassivenna vend või poeg kartis mind nii väga, et hakkas oksendama ja tegi püksid mustaks. Et teda mitte rohkem hirmutada, lahkusin aiast. Kättemaksu vältimiseks peitsin ennast ära. Nüüd teadsin, et võõrastesse aedadesse ei tohi siseneda.
Internetis oli avaldatud eestlaste ja venelaste vastane üleskutse. Jaak Aaviksoo oli kirjutanud selle juurde vastulause. Rääkisin, et nägin aknast, et auto sõitis mööda kiirusega 115 kilomeetrit tunnis. Helmi küsis, kuidas ma sellest aru sain, kui ma ise autot ei juhi. Vastasin, et mõõtsin kella pealt aega, ja kahe maja vahelise vahemaa pikkuse vaatasin vist järgi internetist.
Mul läks maleturniiril halvasti. Olin kogunud 2,5 punkti, aga ei pruukinud järelejäänud voorudes punkte juurde saada. Kui ma punkte juurde poleks saanud, siis ma oleksin jäänud viimaseks. Ma ei mäletanud kindlalt, kas ma ühel viimase aja turniiridest juba jäin viimaseks. Mõtlesin, et Kuusele ma kaotan tavaliselt nii, et võtan ette ebatäpse rünnaku, aga ühel korral võib selline mäng mulle ka võidu tuua. Mõtlesin välja ühe kombinatsiooni, millega ma teda võibolla kunagi võidan. Lugesin vanast ajalehe malenurgast, et kunagi korraldati Leedus mängimas käinud Eesti maletajatele seal lühike hokitreening, millest arvati, et nad õpivad sellest ka males juurde. Tol ajal ei pidanud veel mängijad turniiri eest osavõtumaksu maksma, vaid neile maksti hoopis 1307 litti hokitreeningul osalemise eest. Läksime bussi peale, et koju sõita. Kui olime mõnda aega sõitnud, siis vaatasin, et kell on juba rohkem kui eelmine kord oma peatusesse jõudes. See tähendas, et olin õigest peatusest mööda sõitnud. Otsustasin, et nüüd lähen maha esimeses peatuses, mis tuleb, ükskõik kui kaugel see kodust on, ja ei hakka vaatama, kas ma ringi peale sõites satun õigesse peatusesse. Läksin maha koos ühe kaaslasega. Ta küsis mult, kas ma Ülemiste järvele tulen. Küsisin, kas lubatud hokitreeningule. Ta vastas jah. Läksime siiski erinevat teed.
esmaspäev, mai 14, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar