Tundidest lahkumised

Olin tunnis klassis 206. Rahvusvaheline olukord oli selline, et ei saanud keskenduda vajalikult keskkonnaprobleemidele, sest varsti võidi ilma nendetagi maha tappa. Lauri K. ütles kõigile iga asja peale: "Varsti tuleb tuumasõda." Kedagi ähvardas ta isegi tuumapommi või selle imitatsiooniga. Lause, mida ta korrutas, oli nii tobe, et ajas mind iga kord naerma. Lõpuks ütlesin õpetajale, et üks inimene kogu aeg segab tundi. Õpetaja pöördus kellegi poole, kes oma närvilisusega samuti tundi segab. Küsisin õpetajalt, kellega ta räägib. Õpetaja ütles, et minuga. Selle peale ma solvusin, sest olin naernud vastu tahtmist. Protestiks lahkusin tunnist. Läksin riidehoidu. Olin arvanud, et lahkun koolist ainukesena, aga riidehoius nägin veel hulka inimesi. Nad ütlesid, et varsti saavad tunnid läbi, sest täna on jõulupidu. Küsisin, ega ma kellelegi kingitust tegema ei pea. Vastati, et pean tegema kingituse sellele, kellele ise tahan. Mulle ei tundunud enam kõige sobivam praegu koju minna, sest olin koolist lahkunud ka eelmiste aastate jõulupidude eel, nii et võis paista, nagu ma protestiksin hoopis selle vastu. Seetõttu läksin siiski järgmisse ajalootundi, mis toimus samuti klassis 206. Õpetaja küsis mult tunnis, mis asi oli teoorjus. Vastasin, et seda mõistet on seletatud kahte moodi. Esiteks on teoorjuseks peetud seda, mis pärisorjusele järgnes, kui talud olid juba talupoegade omand, aga talupojad käisid mõisas tööl. Teiseks on teoorjust peetud pärisorjuse komponendiks ehk mõisas tööl käimiseks ka sel ajal, kui talud veel talupoegadele ei kuulunud. Õpetaja ütles, et ma vastasin segaselt ja pehmelt ning seetõttu peab tema küsimusele vastama hoopis Kristina. Minu meelest oli asi hoopis selles, et ma vastasin õpetaja jaoks liiga keeruliselt, kuna ta ise ei oleks osanud nii üksikasjalist vastust anda. Lahkusin protestiks ka sellest tunnist.