Pidi algama uus mäng

Maleturniiril pidi algama uus mäng. Minu kell käis, aga minu nuppe polnud veel peal. Pakkusin, et kui ma ei saa teha käiku laual, siis ütlen selle suuliselt. Kell oli tiksunud juba 20 minutit, aga ma polnud veel ikka ühtegi käiku teha saanud. Kohtunik lubas aja uuesti algusesse keerata. Ütlesin, et siis lükkub ju järgmine voor edasi. Aga mulle tuli meelde, et seda ei juhtu, sest praegu on tänase päeva viimane voor. Hakkasin kellanuppe lukku keerama. Kohtuniku häälitsusest sain aru, et ta ei pea minu teguviisi õigeks. Vajutasin kiiresti kella käima tagasi, et selle seismapanemist ei loetaks alistumiseks. Kui mängus oli tehtud viis käiku, siis märkasin, et algseis ei olnud õieti peal. Ütlesin vastasele, et lepime viiki, muidu võidakse meile mõlemale kaotus anda. Selle vastasega sain hästi läbi ja ta võttis kohe viigi vastu. Oli veel karta, et mäng kästakse uuesti mängida. Aga selles ma ei olnud kindel, sest reeglid olid tõenäoliselt muutunud. Ütlesin vastasele, et ta kohtuniku kuuldes valest algseisust ei räägiks. Ta oli peaaegu juba seda maininud.

Toas oli hulk inimesi. Valmistusime magama heitma. Tuppa oli pääsenud ka kellegi kass. Peale selle oli toas üks hiir, nii et oli karta, et öösel murrab kass hiire maha. Kass hakkaski hiirele jahti pidama. Samal ajal kõlas ballaad, mis seda jahipidamist kirjeldas. Hiir istus lae ja seina piiril, kass põrandal. Kass keeras vahepeal petteks hiirele selja. Siis hüppas ta läbi õhu üles hiire poole. Aga nagu ka ballaad ütles, oli hiir liiga kõrgel, et kass temani ulatuks. Teadmata oli siiski, kuidas saab hiir oma asukohast lahkuda.