Raamatu kujundamine

Hakkasin andma välja luulekogu. Kujundasin selle värvipliiatsitega ära. Kui esimene eksemplar sai kujundatud, andsin selle emale, kes hakkas tegema jäljendeid, kuigi oli juba öö. Ema värvis leheküljed üleni ära, aga igal leheküljel ei tulnud see tal kõige paremini välja. Kui terve tiraaž käsitsi valmis teha, siis ei jää midagi trükikojale andmiseks. Võibolla poed ei oleks trükikojas käimata raamatut müüki võtnud. Käsitsi oli raamatute valmistamine aeganõudev, mistõttu kaalusin piirdumist tiraažiga 50 eksemplari.

Leidsin võrgust ühe foto ja kopeerisin selle oma blogisse. See oli viimasel ajal juba teine foto, mille ma sinna panin. Kirjutasin foto alla, et varem olen kirjutanud luuletuse, et ühe silmaga ja ilma suuta nägu on kole. Aga kuigi pildil on just sellise näoga naine, ei ole see pilt küll kole. Kui Tõnu nägi, millise foto ma blogisse pannud olin, näitas ta, et teises kohas on pilt sellest naisest suuremalt - seal on tal kaks silma ja vähe riideid. Mind see ei huvitanud, sest minu arvates oli oluline, milline on konkreetne blogis olev pilt. Tõnu näitas veel, millise blogisissekande Toomas oli kirjutanud. See oli mitu lehekülge pikk ja see oli avaldatud ühes raamatus. Toomas kirjutas seal kahe varjunime all. Ütlesin, et sellistest asjadest blogis ei kirjutata, sest Toomas oli kirjutanud pisikestest hetkemuredest. Sissekande pikkuse kohta ütlesin, et mulle ei maksa midagi oma blogisse terve raamat üles riputada.