Lepitamine

Istusime päevade kaupa suures ruumis, kus lasti muusikat, mis pidi eestlasi ja venelasi lepitama. Lõpuks hakkasid venelased siiski uuesti mässama, sest Venemaa valitsus oli nad üles ässitanud. Meie sugulastel oli ühes külas maja olnud. Ostsin sinna parteile kontoriruumid. Seletasin, et ma lihtsalt pean millelegi raha kulutama, sest toidu ja korteri eest ei maksa ma ise, ja nii ähvardab raha alles jääda.

Lugesin, et Oudekki blogis oli pealkiri: "Marat' tapmine 50 aastat tagasi oli viga". Mõtlesin, et võibolla ta mõtleb Prantsuse kuninganna tapmist. Igatahes mõtlesin lisada kommentaari, et Oudekki on aastaid valesti arvutanud. Aga sissekannet avades nägin, et seda ei ole vaja teha, sest ta on ise kirjutanud, et need, kes ei mõtle, jäävad tema pealkirja uskuma, aga mõtlevad inimesed saavad aru, et ajavahemik Marat' tapmisest praeguseni on pikem. Sellle peale tahtsin hoopis lisada kommentaari, et ma ei pea sellest arusaamiseks mõtlema, vaid ma lihtsalt näen seda. Veel kirjutas ta, et tüdrukud, kes ei mõtle, ostavad kosmeetikat, sest arvavad, et see teeb näo ilusamaks. Kosmeetikat müüdavatki selle arvestusega, et täidetakse inimeste enda arvamusi. Mulle meenus, et Oudekki ostab ise ka kosmeetikat. Aga mõtlesin, et võibolla ta ostab siis teist sorti.

Üks ohvitser tuli Tõnut sõjaväkke kutsuma. Ema ütles, et Tõnu võib kahurilihaks visata. Mina vastasin, et nii ei tohi öelda. "Võib" asemel saab küll öelda "on vaja", kui rahvusvaheline olukord selline on.