Unenäod sünnipäevapeo ja laulmistunniga

Mul pidi olema homme sünnipäev. Tähistamisega alustati juba täna. Mõtlesime mängida mõttemeistrit. Aga Henn oli ükskord öelnud, et tema seda enam kunagi ei mängi, pärast seda, kui ta sai teada, et väike valge nupp tähendab ka, et suur nupp on vales kohas. Tema oli tahtnud lihtsalt nuppe ritta panna. Aga nüüd Henn natuke ikkagi mängis. Viimasesse ritta pani ta küll sinised, pruunid ja mutad nupud, öeldes sellega, justkui oleksin ma nats. Mängisime ka kesklinnas suure hulga inimestega palli. Mäng käis nii, et palliga tehti üks vise ja mängu pidi võitma see, kes palli kinni püiab. Aga võit anti tüdrukule, kes ise palli kinni ei püüdnudki, vaid kellele anti pall kätte, põhjendusega, et see kukkus tema lähedusse.

Olime sõjaväe moodi kohas. Tõusime hommikul üles ja sõime hommikusööki. Seejärel pesime nõusid. Nõudepesuvett vaadates saime alles aru, et söödud toit oli puruussitanud. Üks uss oli tunginud otsapidi minu keele sisse. Teda oli raske sealt välja sikutada. Ma ei teadnud, kas makku jõudnud ussid hakkavad ka mind sööma. Aga oli lootus, et maohape on nad kahjutuks teinud.

Üks vend rääkis, et tema klassivend pani minu koduleheküljele fašismiteemalise teksti, aga pärast tõstis selle ühte teise kohta. See olevat seletatav sellega, et ta teab kõigi inimeste paroole. Küsisin, kas ta teab siis kõike, mida ma internetis kirjutanud olen. Aga edasi leidsin, et minu koduleheküljelt teisele koduleheküljele saab teksti kopeerida ka minu lehekülje parooli teadmata.

Oli laulmise tund. Üks tüdruk küsis õpetajalt, kumb on vanem, kas see või teine naislaulmisõpetaja. Õpetaja vastas, et juba sel ajal, kui tema koolis käis, oli teine õpetaja seal õppejõud. Minule oli küll näo järgi selge, kumb on vanem. Aga arvutati välja, et kaks õpetajat said samas koolis olla ainult kaks aastat, siis läks vanem pensionile. Mõtlesin, millisel kohal oleks õigem istuda. Riskisin laulmistundides istuda inimese lähedal, kes võis midagi kurja teha, aga seni polnud eriti midagi juhtunud. Tavaliselt istus paksem inimene paksema inimese ja kõhnem inimene kõhnema inimese kõrval. Andsin oma õpiku teisele lauale. Minu lauale õpikut ei jäänudki. Hakkasin otsima riiulitest, milliseid raamatuid koju laenata. Praegu kasutasime veel eelmise aasta õpikut, aga mõtlesin tutvuda ka selle klassi omaga. Tunnis tegeles igaüks sellega, mida ise tahtis. Istusin laulmisklassis nii kaua, kuni nägin, et minu ümber on näod võõraks muutunud. Siis ütlesin, et on vist alanud uus tund, ja lahkusin sellest ruumist.