Unenägusid maleklubist ja mujalt

Rääkisin maleklubis pärast välkturniiri lõppu Helinaga, kes nägi välja rohkem nagu üks teine tüdruk. Ütlesin talle, et arvatavasti tuleb ta kunagi välkturniiril esikohale. Loetlesin võimaliku nelja osavõtjaga välkturniiri koosseisu, kus ta võiks võita. Põhjendasin tema edulootusi sellega, et tema vastu mängitakse teisiti kui muidu ja tehakse teistsuguseid vigu.

Olin maleklubis. Minu juurde tuli Päss, kes andis minu kätte ühe raamatu ja ütles Kullamaa aadressi, et ma raamatu järgmisel päeval Kullamaale viiksin. Päss rääkis, et Kullamaad tuleb hüüda, sest tal pole uksekella ja ta on tagatoas. Järgmiseks otsisin Annelinnast Kullamaa maja. Annelinnas on suured majad, seetõttu tuleb majanumbrite järgivaatamiseks palju kõndida. Ma polnud veel õiget maja leidnud. Otsitava maja number oli ühekohaline, aga majad paiknesid läbisegi, seetõttu nägin juba ka neljakohalisi numbreid.

Algas malepartii. Mul olid mustad. Pärast teise käigu sooritamist märkasin, et olin käinud liiga kiiresti, sest vastane oli teinud ainult ühe käigu. Võtsin oma viimase käigu tagasi, aga avastasin siis veel mitu käiku, mis mul tuli samuti tagasi võtta. Seejärel tegi liiga palju käike korraga vastane ning võtsin ka tema käigud tagasi. Korraks mõtlesin, et kas valekäikude tõttu mõtlemisaega ka juurde keerata tuleb, kuid siis tuli meelde, et seda pikas mängus ei tehta, vaid antakse lihtsalt kolmanda valekäigu eest kaotus.

Hakkasin klassis 206 kirjutama vene keele õpetajale kirja. Kui ma veel tema tundides käisin, ei olnud ma vene keelt üldse osanud. Nüüd mõtlesin, et juhul kui minu joonistatud pilt talle ka ei meeldi, siis ta mõtleb, et ma joonistan sama halvasti nagu vene keelt oskan. Annika hoiatas mind, et kui ma sellele õpetajale kirja saadan, siis tahab õpetaja minuga kirju vahetama hakata. Selle peale ütlesin, et õpetaja kirjale ma enam ei vasta. Tuli joonistamisõpetaja, kes kiitis minu joonistust väga, öeldes, et see on väga andekas. Ise ei olnud ma selles kindel. Ja ma ei teadnud, kas ma olen üldse kõiki neid detaile joonistanud, mida ma näen, või kujutlen osa juurde, mida teised ei näe.

Lugesin ühest raamatust, et Mussolini oli veel aastal 1941 solvunud, et Churchill oli õieti ennustanud, et Mussolini Etioopia vastu sõda alustab. Seda oli aastal 1941 kirjutatud rahvusvaheliste suhete ajakirjas. Küsisin raamatukogus, et mulle toodaks mõni selle ajakirja number. Kohe toodi kõige uuem number, mis oli ilmselt olnud avariiulil. Selle kaanele oli kirjutatud, et selle on raamatukogule kinkinud Kasekamp. See tähendas, et 1941. a. numbrit raamatukogul ei olnud. Klaus valmistus oma uurimistöö kaitsmiseks. Õppejõud ütles Klausile, et ta soovitaks komisjoni koosseisu. Klaus vastas, et ta enne vaatab, kas ta töö valmis saab. Pillel oli doktorantuur pooleli jäänud, aga Klaus paistis meie perest esimesena doktorikraadi kätte saavat. Seejärel pidi Henn varsti magistrikraadi saama. Klausi kaitsmine pidi toimuma tõenäoliselt saunas. Näidati, kuidas voodis lamas hiiglane. Tema juurde kõndis aegajalt tavalise suurusega inimene, aga hiiglane viskas ta iga kord eemale. Nüüd algas tegevus teatrilava serva all. Ütlesin Klausile lava taha, et hakati näitama maa-aluseid, aga ta ei näe neid. Klaus vastas, et näeb küll, ekraanilt. Toomas oli bioloogia üliõpilane ja pidi seetõttu hakkama mürgitatud vibunooltega mutte laskma. Praegu mürgitas ta nooleotsi. Hoiatasin teda, et ta mürki igale poole ei ajaks. Aga kohe ajaski ta mürki klaasist põrandale ja seejärel pistis veel mürgise nooleotsa suhu. Ta arvas, et inimene on nii suur loom, et inimesele see mürk midagi ei tee.