Olin koostanud matemaatikaõpiku, mida Tõnu parajasti toimetas. Õpikus olid vaheldumisi enda väljamõeldud teooria ja ülesanded. Tõnu ütles, et liiga palju teooriat ajab inimesed vihale. Vastasin, et minu arvates ei ole hoopis nii palju lihtsaid ülesandeid vaja. Ma ei teadnud, kui palju ülesandeid õpilastel uue osa omandamiseks lahendada on vaja. Aga õpetajad said ise otsustada, kui suure osa nad neist lahendada käsevad.
Läksin maleturniiri uuele voorule. Mulle anti kirjad, mis mulle vahepeal mängukoha aadressil tulnud olid. Kirjad olid tulnud ühises suures ümbrikus, mis millegipärast juba lahti tehtud oli. Tundus, et seal on uus Helina mulle kirjutatud kiri ja kirjad, mille teised olid Helinale saatnud ja tema mulle edasi saatis. Aga praegu polnud aega lähemalt uurida. Kui üks mäng läbi sai, siis vaatasin pealt selle analüüsi. Tundus, et analüüsijate seisuhinnangud on liialdatud. Ühe mängija pakutud variandi kohta ütles teine mängija lõpuks, et kuningal on ju tuli peal. Tule alla jäänu oli proovinud vastast ära petta ja kuningaga matiseisust välja jalutada. Tugev mängija ütles, et ta küsib kellegi teise arvamust. Ta leidiski kanali äärest kohe ühe maletaja, kes kohe pakkus lahendust. Kanali äärest mängija leidmine tähendas, et maletajaid on igal pool. Ainult et mina ei tundnud neid nii hästi ära.
esmaspäev, juuli 30, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar