Liikmete nimekiri. Kisav laps.

Üks inimene, kellega ma olin varem vähe kokku puutunud, saatis mulle postkaardi suuruse kirja. Kirjast sain aru nii, et ta soovib, et ma talle ka paberkirju saadaksin. Mõtlesin, et kui ma talle sama palju kirju saadaksin nagu Helinale, siis see Helinale ei meeldiks, kuigi Helina kirjutab ise ka mitmele inimesele. Aga ma ei tahagi igaühele kõigest kirjutama hakata. Natuke võiks siiski kirjutada. Jõudsin maleklubisse. Mulle ulatati paber, kuhu klubi liikmed pidid kirjutama andmeid enda kohta. Hakkasin oma mängutugevuseks märkima suurmeister. Siis tuli meelde, et nii tugev ma ei ole. Tõmbasin selle maha, kirjutades järgmiseks meistrikandidaat. Tõmbasin selle ka maha. Kirjutasin I järk. See oli juba õige, aga siis taipasin, et kirjutada tuli hoopis reiting. Kirjutasin selleks 1936. Siis tuli meelde, et mu reiting on viimasel ajal langenud. Kirjutasin uueks reitinguks 1917. Lisaks tuli mul kõiki kirjutatavaid asju mitu korda üle sodida, sest ma ei osanud praegu hästi kirjutada.

Üks naismagistrant oli magistritöö kaitsmisele kaasa võtnud oma väikse lapse. Laps pidevalt kisas. Ütlesin lapsele, et kui ta kisa ei lõpeta, siis talle tulevikus magistrikraadi ei anta. Laps ütles ootamatult midagi oma vanuse kohta väga keerulist. Üritus lõppes sellega, et üks näitleja läks lippu ning kõlas plahvatus, mis kõik näitlejad uperkuuti lennutas. Televisioonis näidati kõigi saadete vahepildiks plahvatust. Ütlesin Klausile, et see on ainuke märk, millest tänapäeva inimesed aru saavad.