Mänguta maleunenägu

Kohtasin väidet, et R. Liivast loodeti kunagi uut Ehlvestit. Kommentaariks ütlesin, et ajad muutusid teiseks. Sellega mõtlesin, et turniiridel käimist ei makstud enam kinni. Rei ees laual nägin paberit, kuhu Tartu mängijad pidid kirja panema turniirid, kus nad on käinud, et neile need välja makstaks. Algul arvasin, et see puudutab ainult lapsi, aga siis nägin ka paari endast vanema inimese nime. Rei ütles, et V. Tiit oli rääkinud, et hakkab Kerese artiklitest raamatut koostama. Rei oli küsinud mispärast, mina olen selle juba koostanud. V. Tiit oli vastanud, et sellepärast, et üheski raamatus pole sees Kerese kirjutist selle kohta, kuidas mängida odaga ratsu vastu. Rei oli öelnud, et see on sees nii raamatus "Alehhin Keresest" kui ka minu koostatud raamatus. Ütlesin, et V. Tiit ei teadnud minu koostatud raamatu ilmumisest, eelmisel aastal peetud kõnes nimetas ta ka selle asemel originaalartikleid. Rei vaidles vastu, et Tiit on seda lugenud küll, ainult sisu ära unustanud. Ruumi sisenes üks suur tüdruk. Rei kommenteeris, et kuidas see teksajakiga trennis istub. Minul oli seljas veel paksem talvejopp, aga mulle oli see nähtavasti lubatud. Ärkasin ja jäin uuesti magama. Kõndisin üle silla, kuuldes ettepanekut, et seda, kes millist ajalehte loeb, tuleks loosida. Seejärel olin senisest erinevas, kuid idee poolest samas ruumis. Mul oli käsi surnud ja hõõrusin seda. Olin hõõrumisega alustanud juba ärkamishetkel.