Rästikuga unenägu

Tiirutasime autoga. Pistsime autoaknast välja põleva tuki, millega ähvardasime ühe objekti süüdata, kui meie nõudmisi ei täideta. Nõudmised täideti, kustutasime tuki ära.

Üks tüdruk joonistas tahvlile kriidiga nii paksult, et värvikiht oli kombitav. Ta joonistas vastavalt selle õppeasutuse õpetusele. Mina teatasin, et mina joonistan nii nagu ise tahan. Et tüdruku pildiga oli midagi valesti, seda näitas juba see, et sellel olid päikesekiired tumedamad kui kiirte vahele jääv.

Õpetati, et kui rästik alla neelata, võib ta kõhust suu kaudu välja roomata. Mul tekkis küsimus, miks peaks üldse rästiku alla neelama. Tulin mõttele, et ürgajal avastati, et mittemürgised maod on söödavad, ja hakati seetõttu sööma vahel ka mürgiseid. Mõtlesin, kas lõigata rästikul pea otsast, aga viskasin ta surmamiseks hoopis aknast alla. Hoidsin teda viske ajal kinni peast liiga kaugelt, nii et ta oleks saanud mind hammustada. Rästik kukkudes surma ei saanud ja võis möödakäijatele ohtlikuks muutuda.